Hommikust peale pasundasid kõik, et on Tõnisepäev ja käsitööd teha ei tohi.
Tagurpidine nagu ma olen, tuli just sellisel päeval suuuuur õmblemissoov.
Kirke on selline üdini naine – garderoobi kõige olulisemad osad on seelikud ja kleidid. Minul kummitas aga peas just üks mõte, milline seelik võiks näha ilmavalgust. Tegelikult on siin tegemist pisut suurema ideega, mille üks osa on see seelik. Ega aega polnud raisata. Otsisin oma põhjatust kapist välja ideega sobivad kangad ja läkski tegemiseks.
Materjal: Ühevärviline ja kirju peene triibuga velvet.
Kaunistused: satsiks taft, organzast lilled ja masintikandis lill
Mingi osa selles seelikus on nn taaskasutust. Oranž velvet on ostetud kunagi ammu poest, rohelisekirju velvet on pärit kaltsukast, taft samuti kaltsukast. Lilled ühe kunagise näidistekaardi pealt.
Nüüd paluti juba teha ühele pool aastat vanemae tütarlapsele ka taoline seelik.
