Kõik minu kaardid valmivad hetkeemotsiooni ajendil. Sellepärast ei saagi minust kunagi masstoodangu tegijat. Ei suuda ega oska mina teha mitmeid ühtemoodi kaarte. Kui ma pean neid juba 3 tükki ühtemoodi tegema, on mul kole igav ja tegemises puudub lust. Palju parem on teha asju siiski nii, et ma tean, kellele asi läheb. Sellepärast ei tule minu käe alt ilmselgelt ka väga ühes stiilis kaarte. Kui ma teen kaarti Kallele, siis võib tunne olla sinine, aga kui Mallele, siis hoopistükki punane. Kui kaart tuleb Matile, tahab see välja näha veidi vana, aga kui Katile, siis ehk hoopis roosa ja helge. No tegelikult pole sel kõigel erilist tähtsust ega vahet. Jäin selle teema üle mõtisklema hoopis sellepärast, et minu käest telliti ühte asutusse ports müügikaarte….ja midagi pole teha, ühesugust masstoodangut sinna ei tule. Kui ma üks hetk selle aja leian, siis hakkan tasahaaval tegema ja kaardid tulevad paraku igaüks isemoodi. Nii nagu ka inimesed on igaüks isemoodi.
Ja täna siis üks punane kaart. Veinipunane.
