Eile oli üks töiselt pikk, väga pikk, raske, väsitav ja stressirikas päev.
Ja loomulikult hakkab siis mingeid täitsa kõrvalisi asju tahtma minu laps.
Kuna laupäevasel sünnipäeval tegid lapsed üksteisele mingite pliiatsitega näomaalinguid ja mina iitsatasin lapsele, et emmel on näomaalingu värvid kodus olemas, käis juba terve pühapäeva näomaalingu nurumine.
Eile, siis kui parasjagu enam ei jaksanud, mõtlesin et noh olgu, teeme selle maalingu lõpuks ära. Kaua ma seda nurumist kuulan.
Panin lapse istuma ja läks maalimiseks….aga ega see “lõuend” taha siis paigal püsida :D Siblib ja keerutab ja pilgutab silmi jne. Oo, milline täpistöö :D
Midagi sinna peale sai, esimene katsetus :D Väike avatariplika :P
