Kodus on alati puudus igasugustest hoiustamiskastidest.
Tüdrukul on siiani olnud mänguasjade jaoks iseenesest kenad pappkastid, aga paraku nende eluiga pole just eriti pikk.
Otsustasin teha proovi, kuidas näeb välja ja peab vastu üks õmmeldud, pehme kast :)
Tegelikult nägin taolist väikest kotikest üks päev, kui sõbranna külas käis, tema käsitöö varasalves. Olid sellised vahvad teksast pisikesed kingikotid.
Veidi mõtlemist ja kohandasin selle kotikese enda jaoks sobivasse formaati ja kesta, lisasin endale meeldivaid lisandeid ja ongi esimene kast valmis :)
Tänaõhtune Kirke avaldus: ” Prouaks on liiga keeruline kasvada !” m.o.t.t
Tõeliselt armas kotike:)
Oojaa, Kirkel on selle prouaks kasvamise osas tuline õigus – ma muudkui proovin, aga ikkagist ei tule veel välja:))
See lilleline südamlik kastike on elununnu.
vahva ja armas ! :)
Aitähh :)