Neid Annie värve passisin ma juba ikka päris ammusest ajast. Uurisin siit ja sealt ja sain aru, et need on just NEED värvid, mida mul on vaja, aga…kõik jäi ikka pidevalt mingite konksude taha. Kõigepealt see, et koolitused olid tavaliselt kas Tartus või Tallinnas ja sellest johtuvalt polnud mul alalõpmata võimalik peale tööd nendele kuidagi jõuda. Kuna ma aga koolitustele kuidagi ei sattunud, puudus mul julgus võtta ette selliseid värvimistöid, mida ma sisimas väga soovisin ja soovin praegugi. Praegu olen ma lihtsalt sellele juba sammukese lähemal, sest mingid teadmised on nüüd lõpuks saadud. Ühesõnaga kahesõnaga, ühel kenal päeval avastasin järsku FB-s, et tuleb koolitus ja kujutage ette, mul nina all, kodulinnas. Mis veel lahedam, koolitama tuleb Annie enda juures Inglismaal õppinud, armas ja andekas Monika Hale. Toimuma pidi kogu üritus keraamikakojas TaevaniMaani Meistrikoda ja nii ma siis kohe aega raiskamata võtsin korraldajaga ühendust ning sain teada, et veel kaks kohta olidki ainult vabad. Ühe neist ma loomulikult broneerisin. Jess!!! Milline rõõm see oli.
Oodata ei tulnud õnneks kaua ja päeva pärast oligi see aeg käes, kus seadsin sammud koolitusele. Keraamikakojas ootas meid naeratav Monika, kenasti kaetud laud head ja paremat täis ning nokitsema kutsuv töölaud nimekaartidega ootel. Igal kaardil kenad soovid kursusel osalejale. Väikeses kohas elamise rõõmud – vähemalt pooled osalejatest olid tuttavad ja nii oligi atmosfäär priima ning kõigil tuju hea.
Kui kõik koos, algas koolitus ning kõigepealt oli väike tutvumisring. Igaüks rääkis pisut endast, et saada tuttavaks ning Monikagi saaks aimu, kellega tal tegemist.
Edasi läks aga juba tööks. Monika õpetas meile erinevaid värvimise tehnikaid ning meie muudkui pintseldasime, vehkisime fööniga, vahatasime ning nühkisime.
Koolituse käigus saime teada, kuidas seda värvi erinevate tehnikate puhul kasutada ja kuidas milliseid soovitud tulemusi saavutada.
Ja nii see koolitus muudkui kulges, ikka töö ja vile koos. Energia oli laes, tuju hea ja olemine super!
Koolituse lõpuks valmis selline tore puidust plaat, mida saab oma äranägemisel kasutada. Ma veel mõtisklen, mis sellest saada võiks. Kas nagi, või töötlen teda veel üldse edasi…eks näis
Nii me seal reas kõik lõpuks seisime, näod rõõmsad ja ootame pikkisilmi jätkukoolitust :)
Aga….ma hakkasin muidugi kodus kohe vaikselt katsetama.
Kõigepealt värvisin üle ühe tavalise metallist topsiku. Nüüd on ta kahetooniline – põhi roosa, pealt loodusvalge. Täpsemalt – Antoinette ja Old White
Ega seal pildil see roosa toon väga näha pole, aga ta seal on täitsa olemas.
Edasi võtsin ette juba veidi suurema eseme. Laps tahtis kangesti et üks vana, tavaline täispuidust taburetike oleks täiesti valge. Värvisingi valgeks ja vahatasin üle.
Niisiis – koolitus oli supermõnus! Ma sain teada mõndagi, mis mulle oluline. Nüüd ma tean, et mõned mõtted, mida ma mõlgutasin, on teostatavad ja pole mõtet põdeda, et untsu läheb.
Ideid jagub ja suurimad tänud armsale Monikale! Kohtumiseni järgmisel koolitusel!