Üks rõõmus supp

Viimasel ajal kuulen paljude emade käest, et nende lapsed ei taha süüa.
Meie peres on see rõõm, et laps sööb kõike ja rohkem veel. Anna aga kätte. Mida kallim delikatess, seda rohkem talle maitseb :D
Poistega oli väiksena nii ja naa. Vanem poeg sõi ka hästi. Noorem aga elas mingi perioodi õhust ja armastusest. Mitte et ta oleks valinud toitu, vaid ta lihtsalt oli söömata. Ega ma väga sundinud ka. Kui kõht tühi, küll siis sööb. Praegu seevastu noorem poeg sööb ikka kõvasti rohkem, kui vanem :D ja õeraas vist varsti väga maha ei jää oma söömaga :P

Aga seda postitust kirjutama hakates mõtlesin ma hoopis sellele, et ehk oleks mõnele emale abiks teha lapsele rõõmus supp :)
Minu tütrele igatahes see meeldib väga. On põnevat avastamist ja supp saab ka söödud, kui otsida sealt tuttavaid kujukesi.

Mina teen sellist kanasuppi. Kui me koivad, tiivad ja muu pehme osa teeme kanahautiseks, siis kogu keskmine osa saab keedetud supiks.

Panen sellle kanavraki potti suurema hulga veega keema. Kui vesi läheb keema, eemaldan vahu ja siis lisan mõned loorberilehed, 8-10 pipratera ja pisut soola.
Kui kana on pisut aega keenud, lisan ohtralt tükeldatud ja kergelt võis praetud porgandeid. Ideaalis võiks lisada ka herneid, aga neid mul hetkel kodus polnud.
Siis pruunistan pannil helekollaseks ühe tükeldatud sibula ja paar tükeldatud küüslauguküünt ning lisan supile.
Kui kana on pehme, tõstan selle vahukulbiga taldrikule ning nokin sealt küljest kõik liha ära. Enne nokkimist aga lisan supile paraja koguse porgandimakarone.
Olen avastanud enda jaoks ühe toreda makaronide sarja. Melissa Pasta Kids :) Porgandimakaronid on erinevate sõidukite kujulised. Autod, rongid, purjekad, lennukid, jalgrattad, mootorrattad, bussid, rallikad, kastikad. Kui makaronid ka pehmed, lisan kana ja ongi rõõmus supp valmis.
Minu tips armastab veel supile lisada hapukoort. Pidavat olema maitsvam ja jahtub kiiremini :P

Ma usun, et sellist suppi uurides ja kujundeid avastades, sööb ehk mõnigi laps supi ära, kes muidu väga hästi ei söö :)