Meie kevadpühad

Meie kevadpühad käivad ikka nii, et niipalju kui võimalik, veedame koos kvaliteetaega ja selle hulka käib siis jänku peidetud üllatuste otsimine ja munade värvimine.
Ei olnud sellelgi aastal pühad reeglipärasest erinevad, kui vaid vast sellepoolest, et kvaliteetaega veetsime kodus koos olles ja koos tehes ning ühel päeval pühadest tuli mul käia siiski tööl, sest pühad pühad pole sugugi meie riigis nii väga pühad :)
Sellegipoolest, oli igati mõnus.

Suure reede hommikul käib meil tavapärane vutimunade otsimine. Kui kõik üles leidtud, siis imetletakse ja pärast süüakse ära :)

Leidsin sel aastal enne pühi poest imearmsad roosad anumad, kuhu saab panna nii lilli kui midagi muud, milleks vajadus just on. Tassisin mõned sellised meile koju ja lisaks nendesse ka kauneid kellukaid pottides. Silmale nii mõnusad ja hingele kosutavad, kui õues on endiselt jahedavõitu ja kaunis lilleline loodus pole veel ennast väga näidata saanud.
Üks kellukapott oligi lapse enda valik, sest lubasin talle osta lille tema enda valikul väga hea esinemise eest laulukonkursil :)

Et meil pühade ajal ikka mõnusat tegevust oleks, imbusid meie koju uued vildikad. Sellised, millest laps ammu unistas ja nüüd ma tundsin, et on paras aeg talle need kinkida. Pliiatsid, värvid ja vildikad, ehk siis kunstitarbed leiavad meie koju alati tee, sest meid on siin lausa kaks, kes neid kasutavad ja fännavad!!!

Mitmel päeval tegime lapsega filmivaatamise õhtuid. Seda pole me kohe päris pikka aega teinud. Tipsuke valmistas ette meile snäkid ja nii me pärast siis vaatasime filme, sõime häid, maistvaid ja kaunilt serveeritud snäkke ning vahepeal pühkisime silmanurgast pisaraid, kui kurb koht oli.

Meerattad seesamiseemnetega ja kaerakrõbinatega :) Maitsvad ja kaunilt sevreeritud. Ise poleks sellepeale tulnudki.

Õues oli küll ilm nagu ta oli, aga käisime sellegipoolest päris palju jalutamas. Tips vedas lõpuks oma tõukeka välja. See tundus talle lõbusam, kui niisama jalutamine, sest sellega saab nii sõita kui trikke teha. Minul tuleb seal kõrval muidugi pisut kiirem käik sisse panna. Kiire kõnd on aga tervisele igati kasulik!

Loodus on tänavu jah kitsi, mõned rohetavad pungad jäid ometi silma.

Pühapäeval jalutasime vanema poja perele külla. Sinna parasjagu selline 3 km jalutamist. Plaanis oli koos väikeste pudinatega mune värvida. Jalutades juba vaikselt lumekest sadas, aga kohal olles oli pilt aknast vahepeal selline :

Õnneks liiga palju ega ülearu kaua seda lumekest alla ei sadanud ja päike paistis kenasti edasi. Lastele tegi loomulikult see rõõmu. Aknast vaadates kilgati ikka, näe lumi!!! Lumi!!! Mul ei ole lume vastu absoluutselt midagi, aga iga asi siiski omal ajal palun, eks. Praegu enam väga ei tahaks. Vaadates FB tuttavate pilte, siis meil on läinud päris hästi. Paljudes kohtades tuli täitsa kõvasti lund maha. Meil siin on enamasti ainult veidi sadanud ja kohe ka sulanud.

Toas oli aga lõbusat munade värvimist ja lustakat hilisemat koksimist.

Isegi kass pidi tulema asja uurima

Ja miks peaks mune korvi panema? Kass arvas, et tema sobib sinna täitsa hästi.

Lastel jõudis kätte lõunaune aeg ja meie asutasime ennast siis tagasi koduteele. Tegelikult läksime tagasi sedakorda hoopis autoga, sest pojal oli asja poodi ja nii otsustasime meie ka minna kaasa ja raskemad asjad autoga koju ära vedada, et ei peaks kohe nädala alguses oma õrnu muskleid üleliia kottide tassimisega pingutama :P

Kodus, kodus muidugi toimus uus munade värvimine, sest kui venna juures on tütre põhiline tegevus pisikeste piigade juhendamine, siis kodus tahab ta ise mune oma äranägemisel värvida. Said mõned värvilised ja mõned sibulakoorelised. Need viimased meeldisid meile eriti.

Väike munadedemonstratsioon!

Sel aastal siis sedamoodi ja munad jälle kenasti rõõmsad kuued ümber saanud. Mõned juba kõhus, mõned veel silmailuks laual. Järgmisel aastal uuesti. Kuigi jah, vaatasin neid armsaid sibulakoorelisi ja mõtlesin, et võiks teinekord niisamagi mune sibulakoortes keeta, ilma pühadeta ja ilma põhjuseta. Ilusad ju :)