Meie pere sünnipäevahooaja viimane sünnipäevalaps…

…on meie vahva koer Carro, pikema nimega Chilli Pepper in Raul :)
Carro on olnud meie truu seltsiline tänaseks siis 7 aastat!
Koer kuldses keskeas :)
Meie perre tuli ta 3 kuuse kutsikana ja otseteed TÅ¡ehhimaalt. Inglise liinidega suurepärane koer :)
Näitustel käisime seni, kuni saime kätte Balti tÅ¡empioni tiitli. Kaugemale pole lihtsalt käinud, kuigi arvata on, et tiitleid oleks ta noppinud küll :)
Selline rõõmurull, nagu ta oli siis, on ta siiani. Ülevoolavalt inimesi armastav, tohutult hea iseloomuga ja väga sõbralik koer.
Kuni Kirke sünnini võis öelda, et see koer on tumm. Peale beebi majja ilmumist, otsustas koer, et laseks kuulda oma jämedat häält. Vajadusel haugatab, aga asjata kunagi oma suud lahti ei tee. Koer otsustas hakata valvama. Mitte kurjalt. Urisenud pole ta kunagi, aga annab kenasti teada, et ta on olemas. Vastupidiselt minu kartustele, et kuidas täiskasvanud isane koer suhtub äkki majja tekkinud imikusse, võttis koer ta vastu ülima hoolitsusega ja sealtpealt on teda ka truult valvanud.
Kui lugeda dalmaatsiakoerte kohta infot, siis kirjutatakse seal, et nad on hea isuga ja söövad kõike, mida neile antakse. Söövad tõesti, isegi seda, mida ei anta :P
Igatahes vaatamata sellele, et kõik kohad on tema imeliselt peenikesi ja karme karvu täis ja teinekord ajab ta kopsu üle maksa, kui midagi head pintslisse paneb või unustab suu vett täis ning avab suu keset põrandat…..on Carro imeline sõber :) Head tervist talle ja pikka iga :)