Kui pilved ei pillu enam sädemeid,
kui kadunud on värvide kõnetuju,
kui kauguste laul on lakanud,
kui ritsikate riitus rohus
on lõplikus raugemisohus,
kas sind siis ei vaeva su südame süvenev vaikimine?
Puud painduvad tuultepäri.
Tugevate tunnetel on sügavad varjud.
Ära päri, miks me jälle peame puhkama…
Tahe kestab kauem kui kahetsus.
Millest see ärev värin kõrgele kerkivais sõrmedes?
Mis õigust on meil ehmuda?!
Ei ole mõistlikke mõistatusi.
Ei ole saladusi, mida saaks salata.
Aitab karedaist karjatusist!
Aitab hüübivaist hüüetest!
Aitab sajatuste sajust!
Laula leekide lõppemisse!
Loitsi tuli tagasi!
Loida kõikide meelte meeletusega!
Ära tunnista tõeks kurttummuse tumedat kurbust,
mis su helisevat heledust ümbritseb.
(Artur Alliksaar)
Küll see äsja leitud luuletus tundus praegu õige…..nii enesestmõistetavalt õige antud hetkes….
Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada tegeikult, vaid sellest, et….kevad on juba lähedal :)
Ma lihtsalt tean ja tunnen. Ja see tunne mulle meeldib! Oi, kuidas meeldib :)
Nädalake vast veel ja asi hakkab liikuma sooja poole.
Vaatamata sellele, et õues on veel käredalt külm ja eriti vastik tuul, on õhus siiski märke…
Päike käib nii kõrgelt, soojalt ja mõnusalt, et päeval tuleb peale laisklooma tunne, kui toast saab päikese kaasabil saunaruum :D
Üks näitaja on veel, et kevad lähedal. Sügavkülmast vaatab vastu tühjus :) Marjavarud on haihtunud ning vastu vaatavad vaid 1,5 pakki rabarbereid ja pakk punaseid sõstraid :)
Paar õhtut tagasi tegime lastega mõnusat rabarberi – punase sõstra piimakokteili :)
Eriti tore on aga see, et minu potipõllumajandus vohab täies hoos :)
Salat ajas ennast üles juba päev peale külvamist ja praeguseks on peaaegu pikeerimisvalmis ka rucola ning spinat. Basiilik on ainsana veel pisut väike :)
Nende roheliste võrsete nägemine teeb ikka tuju kõvasti rohelisemaks :)
Ta tuleb !!! Ta tuleb siiski !!!!
Kevad, ma mõtlen :)
Ah, ja küllap tuleb kõik muu ka :P
One Response to Kevadootus…