….teed paratamatult tubaseid tegemisi, kui aega jääb natukenegi lapse lohutamisest üle.
Sellisel ajal võtan ette enamasti töid, mida teen arvutis või siis midagi käsitööalast, mis ei nõua üleliia aega.
Mõned sallid mahuvad just sellesse ajavahemikku, mis jääb järgi lapsega tegelemisest, kaisus hoidmisest ja raamatute ettelugemisest.
Sall nr.1
Ükskord astusin läbi kangapoest ja silma jäi lahedate värvidega väike kangatükk. Mõõdult 50 x 140. Kangas on siidisegune, vägagi puvillase olemisega. Juba seal poes vaatas mulle otsa see kangas sallina. Kaubanduses on sellelaadseid salle siin – seal näha, teadagi – kalli raha eest.
Eile võtsin siis ja õmblesin sallil pikemad küljed puhtaks ja otstesse õmblesin lihtsalt kreemi mummupaela :) Salli hoian hästi kerituna, sest siis tekivad temasse plisseerkortsud ja tulemus on jällegi teisem, kui lihtsalt sirge sall.
Sall on lustlik ja kandmisviise mitmeid.
Kõlbab õlasalliks, saab keerutada lihtsalt ümber kaela, saab siduda peapaelana ja jätta otsad rippu ning isegi midagi mütsilaadset saab sellesta aretada :)
Sall nr 2
Nagu ma olen korduvalt maininud, tekib kevade lähenedes minus meeletu rohelisejanu.
Nii tuli siis eile idee teha üks naturaalsiidist kevadiselt roheline sall. Salli mõõdud sirgena 40 x 180.
Tegemist on salliga, millele kantakse aurutehnika värve. Sellepoolest on ta põnev, et tulemus on suhteliselt etteaimamatu. Võid tõmmata triipe peale kuidas tahad, aga kunagi ei tea, kuidas nad peale sidumist ja keetmist jagunevad. Seega põnevust jätkub selle momendini, kui sall on keedetud ja lahti rullitud.
Sellist tehnikat kasutades muutub salli laius, sest kogu kangas on töötlemise tulemusena kortsuline.
Mulle sellised sallid meeldivad väga.
Nii lihtsalt saabki enda ümber ja enda hinge pisutki kevadet :)