Praegu on see imeline, imeline aeg, kus loodus ärkab, iga päev midagi muutub ja erinevaid rohelisi toone on nii palju, et ei jõua kokku lugeda. Jah, see on see imelilus aeg kevadest, kus kõik on veel värske ja uus, täis lootust ja ootust, mõtted käimas helendavaid radu.
Mingil imelikul põhjusel on seesama kaunis kevad alailma töises plaanis väga ja väga tihe. Õue, loodusesse, tahaks kõvasti rohkem kui jõuab, aga sageli tuleb teha tööd paraku tubastes ruumides. Vähemalt mu päevatöö on kohe kindlasti siseruumides ja sealt juba õue naljalt ei saa.
Minu suurimaks rõõmuks viivad mitmed minu teised tööd mind just loodusesse. On see siis koolitus, fotosessioon või tootepildistamine. Sinna saab enamasti lapsegi kaasa võtta. Tema naudib olemist või abistab, mina teen tööd ja samas oleme koos. Vahest on selline pisike hirm kuklas, et tea kaua see koosolemine kestab. Juba on ta 10, varsti 15…hakkab käima oma radu. Jah, praegu igatahes veel naudime sajaga koosveedetud aega ja kui see juba harjumuseks kujunenud, küllap saame ka tulevikus leida kumbki iseenda elu kõrvalt seda koosveedetavat ühisosa.
Ühesõnaga loodus. Praeguse aja võtmesõna. Kirjutada oleks ju tegelikult nii paljust, aga pühendan sellegi vähese, mis töööst üle jääb, pigem koosveedetud ajale, kui et arvuti taga istumisele. Seekord siis sellepärast just palju pilte ja ei mingit liigset juttu. Teinekord.
Niiet jah – täna loodus :)
