Sattusin möödunud pühapäeval luigeparadiisi.
Justnimelt paradiisi.
Vaatamata kibelõikavale tuulele, tundsid need graatsilised sulelised ennast merel imeliselt.
Julged, rahumeelsed, usaldavad. Omavahel nad ikka võimuvõitlust pisut pidasid, aga sedagi ilmselt leebelt.
Miks ei peakski?
Inimesi käib neid ju vaatamas karjade kaupa. Tulevad imetlevad ja ohjeldamatult söödavad.
Kuigi oli olemas ka silt mis keelab lindude söötmist, paistis, et see kedagi ei kõigutanud.
Meedias olen lugenud vastakaid arvamusi. Ühed loodusmehed soovitavad sööta, teised mitte. Võta siis kinni.
Mina piirdusin pildistamisega.
Loomulikult ilmnes, et see on keerulisem, kui ma arvasin :) Pool päeva libedal jääl siplemist, aga kodus vaatad….pilti nagu polegi.
Igatahes kogemuse võrra jälle rikkam ja midagi siiski nendest klõpsudest mulle meeldis ka.
