Olime jälle Tartus. Seekord aga hoopis koos kolleegidega külastamas ERM– i ja Rahvusarhiivi, mitte Ahhaas, nagu tavaliselt.
Tore varakevadine käik oli. Aprilli lõpus. Meil siin oli ikka kohe täitsa jahe veel, aga Tartus paistis sel päeval ilus päike ja oli üsna soe. Murugi oli seal rohelisem, kui meie kandis.
ERM-is oli huvitav. Liikusime seal giidiga, aga ilmselgelt on sinna tarvis minna veel mitmeid kordi tagasi, et jõuda rohkem näha, kui esimesel korral õnnestus.
Väike ülevaade.
ERM
Mulle väga meeldisid need istekohad. Nagu mõnusad laavakivid. Suurepärane disain. Mugav ja visuaalselt ruumi sobivad.
Raha ei pea alati purskkaevu viskama, võib kivi peale samuti panna :)
Vat sedasi on siis pensionäridel. Nüüd teame.
Taolisi ja pisut teistmood sektsioone mäletavad ilmselt paljud.
Jaaa, kunagi sai isegi krutitud raadiost sahisevat raadio Luxenburgi, et sealt häid lugusid püüda.
Tips uurib elu
Väga uhke õllekannude kollektsioon ja neid oli kõvasti rohkem, kui pildilt näha
Klaasist põrandal igaüks käia ei tahagi. Mõni kolleeg käis seal vaid talasid mööda :)
Muusikalised mustrid
Digivoodi. Päris naljakas asi. Hommikul oleks üpris tore järgi vaadata, kuidas öösel magasid :)
Ja nüüd tuleb 3 pilti huvitavatest vormidest, mis silma jäid
Vanad, vanad pillid…
Noad…
Tassid, taldrikud
Kulbid, lusikad
Suur kell
Vaade…
Tips paneb vana anumat kokku
Peale ERM-i külastust kasutasime otstarbekalt oma vaba tunnikest ja käisime söömas. Sealt edasi juba aga otseteed Rahvusarhiivi.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et giidiga läbi selle maja rännata oli väga ja väga huvitav. Aeg läks seal nii kiiresti, et ei saanud arugi, kui tuli hakata koju tagasi sõitma.
Pilte tegin seal vähe, aga midagi on ikka olemas.
Üks õige suur raamat :)
Päris vana ja väga suur giljotiin konserveerimisosakonnas
Raamat aastast 1578. Päris vanake teine.
Vaade ülevalt alla
Lõõgastus ühes mitmest lõunanurgakesest
Fuajee. Kauni disainiga tugitoolid
Selline see käik Tartusse sel korral oli, aga alati jääb midagi kripeldama, et tahaks tagasi. Eks millalgi siis jälle läheme.