Kevad ei taha tulla

Jama värk, ma ütlen!
Täitsa jama värk.
Talv tuli oma lumega juba novembri lõpus ja nüüd ei märka kuidagi ära minna.
Täna on täiesti kole ilm. Ok, nii kole pole, et koledam olla ei saa, aga ikkagi.
Päike iseenesest paistnud meil terve päeva vastupidiselt mõnele muule paigale Eestis, aga jama ilm siiski.
Tuul on ikka täitsa hull. Isegi seljatagant puhudes on hull. Vastu tuult ma täna ei kippunud õues kõndima, veel vähem sülitama :D
Ok, tuulevaikse ilmaga ma tegelikult ka ei sülita :) Olen endiselt viks ja viisakas :)
Õnneks, siiski, ikkagi….oleme me rõõmsad ja ootame soojemat aega. Seniks mõnuleme elutoas, kuhu paistab päike terve päeva ja siis on seal nii mõnusalt soe.

Täna on sünnipäev minu emal, keda juba hulk aastaid pole meie seas ja kes oleks saanud 79 aastaseks. Sünnipäev on täna ka minu isa kaksikvenna naisel, siis minu lellenaisel, kes sai täna 80. Palju, palju õnne talle sinna Kauksi. Ehk õnnestub sinna suvel külla minna.

Mõned päevad tagasi olime Kirkega koos Rahvusraamatukogu suures saalis ühel vahval Looduse Omnibussi üritusel.
Väga ilus ja huvitav reisimuljete õhtu oli ja muusikalised vahepalad esitas tuntud bassist Raul Vaigla.
Kui Vaigla oma etteaste lõpetas, istus ta meie ette. Kirke siis kummardus tema poole ja sosistas, et …..sa mängisid nii popilt :P
Peale üritust aga paistab, et piigal oli eriline esinemissoov siiski sees. Ta küll pisut kurvastas, et mikrofon oli välja lülitatud, aga läks siiski lavale ja esitas oma ilusa häälega paar laulu :D
Aplaus publikult tegi loomulikult tema kõrvadele pai :D Onu Vaiglale ka meeldis tema esinemine :)

Ja tegelikult ongi tore :) Ja kevad tuleb niikuinii :)