Minu jope. Minu jope?

Algselt tõepoolest tegin jope endale. Mul oli kodus kaks erinevat softshell kangast ja laps valis enda jope jaoks teise. Minul tekkis jope järgi vajadus seoses alanud rattahooajaga. Ilmad on meil sellised nagu on ja kuna kehva ilma pole, on valesti valitud riided, siis….justnimelt, tekkis otsus õmmelda endale tuult ja vihma pidav jope. Kui just hullumoodi ei kalla, siis softshell kangast jopega saab koju suhtkoht kuivalt. Mul on küll ääretult mõnus tuuletõkkefliis, mis peab samuti ideaalselt tuult ja väikest vihma, aga tal on üks suur puudus. Pole kapuutsi.
Nii ma siis hankisingi sobivat kangast ja siis võttis muidugi aega, kuni ma tegemiseni jõudsin. Tegin aga toredasti teiste tööde vahelt sedasi, et lõpetasin midagi ja siis veel tegin paar õmblust oma jopele :) Nii tasapisi, iga päev mõned õmblused ja saigi jopp valmis. Ühel õhtul ei saanudki teha ühtegi õmblust, sest peale tellimustöid panin pea oma lukkude kasti ja jäingi sinna sobrama, et leida sobivat värvi ja sobiva pikkusega lukk oma jope tarvis. Lõpuks leidasin, aga siis oli kell juba öö ning õmblusmasin tuli välja lülitada.
Igatahes just sel viisil, õhtust õhtusse mõne õmbluse kaupa, see jope valmis saigi.
Lõige on pärit mingisugusest Ottobrest. Kui mu mälu ei peta, siis 2014 aasta esimesest numbrist. Tegumoodi pean ilmselt kirjeldama, sest kireva kanga pealt see väga välja ei paista. Eest ja tagant printsesslõikeline, ehk siis läbilõigetega. Kõik õmblused maha tepitud. Ka õlad ning varrukaalused õmblused ning küljed. Esiosa läbilõike vahel on taskud. Kapuuts nööriga.

Nojah, nüüd on lood aga sellised, et käib selle jopega ringi suuremalt jaolt hoopis tütar. Tema leidis, et see on väga mõnus ja kuni ma pole tema oma valmis teinud, laenab ta minu jopet. Vat nii juhtub, kui suurusnumbrid muutuvad ühesuguseks :P Varrukad on talle veidi pikad, aga nagu ta ise ütleb, ongi väga mõnus. Katsun lähiajal tema jope ikka samuti valmis teha. Siis on kummalgi oma ja ei pea kemplema selle üle, kes seda parasjagu kanda saab :)