Eks see vana ütlus peab ilmselt enamasti paika, et käbi ei kuku kännust….no oluline on see, et õigest kännust ja õigest asjast, eks :D
Igal juhul on mul hea vaadata, kui tütres lööb samuti välja soov ise teha, ise luua ja meisterdada. Mul endal on olnud suureks eeskujuks ja hoo andjaks selles vallas ikka mu enda eellased. Vanaema niipalju, kui ma mäletan, muudkui heegeldas ja heegeldas. Linikuid, laualinu, kardinaid. Kui mul tekkis idee, et vaja heegeldet õlasalli, siis sain selle ka.
Ema mul õmbles, kudus, heegeldas, tikkis. Kudus vist nii palju, et minust on kudumine mööda hiilinud. Üks väheseid käsitööliike, mis mind ei kutsu tegema. Tee või tina. Eks ma olen ikka midagi kudunud ka, aga vähe ja naljalt ette ei võta. Mingis stiilis tikkima ma võib olla isegi hakkan, kunagi vanaks saades :P Õmblemisega seotu ja heegeldamine on aga täitsa minu tassike teed. Igasugune paberitöö ka.
Isa oli samuti hullult osavate kätega meistrimees. Ilmselt oma isasse, keda minul polnud kahjuks oma elus au kohata. Vanaisa oli väga osav puutöös. Ikka kohe väga osav ja ega isa mul vanaisale selles alla ei jäänud. Maja ehitas oma perele, aitas vennal ehitada, aitas vennal tesegi maja ehitada, rääkimata mitmetest külapeale ehitatud saunadest, suvilatest, kaminatest, puidust pitsmustritest jne. Ja isa maalis väga hästi. Eriti tore oli see, et isa ehitas kahekorruselise ägeda kaatri. Kui ma sündisin, oli tal ehitatud üks väiksem kajutiga kaater, kus mind siis saapakarbis esialgu mootorikastil veeti :D Aga siis, nägi isa kuskilt saadud väljamaiseid kaatrite ajakirju ja tegi ühte ameerikamaa kaatrit prototüübiks võttes ise joonised ja ehitas meie perele oma suure kaatri. Vot see oli äge. Lapsepõlve olengi ma veetnud ikka nii, et navigatsioonihooajal olime kogu aeg kaatriga kusagil jõel sõitmas. Näiteks nädalavahetuseks kaugele seenele ja marjule, ööbimisega. Kaatris oli 6 magamiskohta vabalt võtta.
Niiet jah, see käeline tegevus ja loov mõtlemine on tulnud ikka täitsa kodust. Oh jah, see tunne, kui midagi ilusat valmis saad, see on tegelikult überlahe ja mõnus!
Vanem poeg on mul samuti käeliselt osav. Ma ei tea kust, aga kõike ta ka teha oskab. On see elektritöö, mööbliehitus või mis iganes, kõigega saab hakkama. Mina pole ju selliseid asju talle õpetada osanud, aga näed oskab ja see on väga šeff. Noorem poeg on meil selline rohkem teoreetik ja teadlasetüüp :) Kadestab vargsi meid, et kuidas me oskame kätega väärtusi luua. Noh, ta ise oskab teistsuguseid väärtusi luua, milleks otseselt käteosavust pole vaja ja selliseid inimesi on samuti väga tarvis. Lihtsalt tuleb siis nii hästi teenida, et vajalikud asjad õnnestub teha lasta :P
Eks näis, mis sest tütretirtsust tuleb. Käeline tegevus on talle alati meeldinud ja eks ajaga tekib ka vilumus.
Jaanide ajal käisime pidutsemas vabaõhumuuseumis ja seal on lastele alati mingeid töötubasid. Sel aastal sai punuda pärgi ja teha organzast lilli, mida pärast saab kaunistusena juustes kanda. Kui juba plikuska mul töötuppa kuskile maandub, siis võin mina pikemat aega niisama ringi luusida. Ära teda sealt enam naljalt ei saa. Tegi siis oma esimese lille.
Järgmisel päeval kodus tuli mul kohe hakata kangakappe tuulutama ja kardinatöödest järele jäänud jäägid läksid töösse. Kolm lille tegi juurde. Kokkupanemisel ma veidi veel abistasin, aga nüüd saab juba täitsa ise hakkama.
Täna tulid sõbrannad külla…..ja nüüd nad siis meisterdavad neid lilli koos. Kell hakkab varsti keskööle lähenema, aga töökoda töötab täies hoos juba mitu tundi.
