Igal vähegi vabamal hetkel püüan koos lapsega väljas olla. Ilma minuta ta ju õue ei saa ja kui ma seda aega ekstra ei võta, siis olekski töö ja töö ja töö. On ta siis leivatöö või kodutöö.
Eriti vahva on aga see, et meil on häid sõpru, kes kannavad selle eest hoolt, et me loodust näeksime :)
Sedasi väga eksprompt sõitsime me ühel ilusal õhtul vaatama Tuhalasse nõiakaevu. Mina polnud seda varem näinud ja Kirke ammugi mitte.
Õhtu oli väga ilusa päikeseloojanguga, kuigi pisut jahe. Ooooo, kui palju rahvast sael oli !!! 3 suurt bussitäit Looduse Omnibssi rahvast ja lisaks hulk väikesi autosid.
Kirkel on siiani hingel küsimus, kuidas need nõiad seal kaevus ikka pesevad ja ära ei upu :D
Mina jäädvustasin esimest korda elus midagi nii voolavat ja õhtul hämaras :) Huvitav kogemus oli.
