Kaks asja, mida ma peale töö PEAN tegema, on söögi tegemine ja lapsega õues käimine. Nendest kahest ei pääse üle ega ümber. Sööma peab ja lapse vanus ei luba veel kuidagi teda üksi õue saata, kui pole isiklikku maja ja hoovi. Vahest tunned, et lausa nagu ootaks seda aega, kui laps iseseisvam, samas…..see aeg on nii üürike, kui lapsed vajavad meid pidevalt, et küll ma siis kurvastan, kui ta juba oma radu käib. Lapsega koos avastad taas ja taas elu, neid pisiasju, mida kõrgemalt vaadates enam ei näe. Lapsega koos koged hoolimist ja tingimusteta tundeid, mida täiskasvanute elus on kahjuks nii vähe. Väike laps aitab olla ja jääda inimeseks, kes oskab armastada. Koos väikese lapsega on paljud asjad tühised, mis suurtele veidralt olulised on. Temaga koos on olla nii lihtne ja lihtsad on ka soovid ja mõtted. Väikelapsega jagatud aeg on kulda väärt.
Aga kui asjast, siis….mis on hea selle lapega koos õues käiise juures? Ma saan tegeleda oma hobiga :) Pildistamiseks ekstra aja võtmine on viimasel ajal väga keeruline. Nii püüangi seda teha koos oma päikesekiirega :) Ühel sellisel päeval pildistasin õitsvat kevadet.
