Ühtlasi siis ka viimane koolivaheaja päev ja vaatamata sellele, et osadel kodanikel on ikka suur häda oma laste kasvatamisega ja arvatakse, et suvine vaheaeg on liiga pikk, siis otsa sai koolivaheaeg siiski väga ruttu ja ootamatult. Ma ikka päris uskumatult täna mõtlesin, et ah ongi nii või, ongi homme juba 1. september!!! Suvi läks lennates, või no mis suvi see meil sel aastal ikka oli. Kuigi jah, minu jaoks tähendabki suvi suuremat vabadust, kui aasta muul ajal. Ja kui on vabadus, siis ongi juba kõik hästi. Tühja sest ilmast.
Jõudsime sel suvel palju, nagu ikka. Ja nagu ikka, mõndagi jäi tegemata, sest ei jõudnud. Õnneks on varasügis samuti mõnus aeg ja kuigi kool hakkab kohe peale ja endalgi tööl jälle vähemmeeldivam aeg ees, siis katsume üksikutel vabadel nädalavahetusepäevadel veel ühte koma teist ette võtta. Kuldset sügist ootavad mõned perepildistamised ja endalgi mõned käigud plaanis.
Kui ma nüüd oma last peale suve vaatan, siis …temast on sirgunud kolme kuuga päris neiu :) Seina äärde mõõtmiseks pole teda veel ajanud, aga tundub, et umbes 10 cm veel ja olemegi ühepikkused. On ikka lugu.
Vaheaja lõpus küttis meil siin kirgi teema, et lastele määratud uus klassijuhataja ei saagi olla nende klassijuhataja ja isegi mitte matemaatika õpetaja. Koolist läks augustis ära üks matemaatika õpetaja ja oligi kogu elu pea peal. Nüüd siis mõned päevad tagasi selgus, et klassijuhatajaks said lapsed hoopis emakeele õpetaja. Eks siis varsti paistab, kuidas ja mis. Uuendusi on koolielus teisigi. 4 veerandi asemel sellest õppeaastast hoopis 3 trimestrit ja koos suvevaheajaga 5 vaheaega. Harjumatu, aga eks paistab, kuidas see toimima hakkab ja kas on parem, kui endine süsteem. Tunnistuse füüsilisel kujul saab samuti ainult kord aastas, enne suvevaheaega. Muul ajal tuleb seisu e – koolist vaadata. Kuna lapsed nüüd siis meil põhikoolis otsapidi, on neil ka tööõpetus poistel – tüdrukutel eraldi ja kaks kehalise kasvatuse tundi nädalas samuti poistega eraldi ja üks kehaline koos.
Päevad tõotavad tulla üsna pikad. Trenniajad on nihutatud nii hiliseks ajaks, et koju jõuab sealt heal juhul kella kaheksaks, külmal ajal, kui rattaga enam ei sõida, alles poole üheksaks. Kolmapäevane päev tõotab sel juhul muutuda probleempäevaks, sest koolis 7 tundi, siis on muusikakoolis solf ja enne trenni jääb üks vaba aeg, kus tuleb leida aega söömiseks ja õppimiseks ja seda aega on kõigest 1,5 tundi. Muudel päevadel saab ehk kuidagi hakkama, kuigi praegu on veel kogu logistika väga segane. Lisaks kindlatel aegadel olevatele trennidele ja muusikakoolis solfi ning muusikaajaloo tundidele, tuleb kusagile paigutada ära veel klaveritunnid, saksofonitund, soololaulutund ja kaks laulustuudio kooritundi. Kooritunnid on tegelikult paigas, aga näis, kas K läheb mudilaskoori, kus 4. klassi lapsed peaks veel käima või siis lastekoori, kuhu ta sobiks paremini ja kuhu ilmselt õpetaja tahabki teda panna. Kuidagi on välja kasvanud juba mudilastest. Ajaliselt oleks see vist samuti parem. Aga eks paistab. Paari esimese nädala jooksul loksuvad ehk asjad paika.
K igatahes tõdes täna samuti nagu mina, et aaa, ongi vaheaeg läbi või !!!! Õnneks ta läheb kooli rõõmuga. Jääme siis lootma, et lastel tuleb tore kooliaasta. Rõõme ikka kõvasti rohkem, kui muresid.
Täna käisid koos klassiõe ja tema isaga linnas endale jalatseid ostmas :D Klassiõde läks ja K kutsuti kaasa. Kuna meil juba ühed sellised konkreetsed papud kodus kahepeale on, oli lihtne saata laps üksi poodlema. Number oli teada ja värvi sai ise valida. Nüüd on kummalgi meil omad ja sisejalatsid kooli samuti olemas. Head, mugavad ja odavad.
Ma pole tõttöelda sel aastal kooliasjadega suurt tegelenudki ja ilmselt see kooli algus tänu sellele saabuski ootamatult. Kapis on riideid küll, mida selga panna ja koolitarbeid saab ju jooksvalt poest alati osta, kui midagi vaja. Pealegi on neil nüüd ports uusi õpetajaid ja kes seda teab, mida keegi neist siis kasutada käsib. Mõned vihikud on kodus ometi olemas, seega saab hakkama. Kooliasjadele mõtlemise asemel hoopis koristasin täna pool päeva kappe ja tõstsin väikeseks jäänud asju välja. Osad saatsin juba täna ära sinna, kus neid rohkem tarvis, midagi panin hoiule ja suur ports ootab et homme need ära viidaks. Mis üle jääb, läheb konteinerisse, kust need jagatakse abivajajatele. Pikemat aega pole sellist sorteerimist teinud ja nüüd oli selgelt näha, kuidas laps on kasvanud.
Poetan siia lõppu siis mõned suvised pildid.
Vanaema roosid
Isegi keset suve tuleb jõulujutte lugeda, kui väike vennatütar soovib.
Vaatamata kehvakesele suvele on K väga palju ujunud( mida ei saa öelda minu kohta :P) Kodu lähedal on nüüd meil korralik tiigibeach ja sinna viis tee ikka päris suurel hulgal suveõhtutel. Nüüd suve lõpupoole lipati sinnakanti aga juba pigem terviserajale jooksutrenni tegema või välijõusaalis jõu- ja ilunumbreid tegema :) Ujumine on vaikselt asendunud külma duššiga :D
Jäämarile tegime reklaami ka :P
Viimsis käisime rannarahva laadal ja disainiturul. Teist aastat juba. Sinna on lihtsalt tore jalutada ja ringi vaadata mere ääres.
Mitmed korrad viisid meie jalad suve jooksul Telliskivis “Lendavasse taldrikusse”. Mõnus koht söömiseks ja niisama olemiseks. Päevapakkumised ja muugi toit seal muide vägagi sõbraliku hinnaga. Meile maitseb seal üks ohtra salatiga wrap, mis on nii suur ports, et paras kahele süüa. Esimest korda sõin seda koos sõbrannaga õhtustades ja ….poole toidust lasin kaas pakkida :D K-ga seal käies võtame juba nüüd kohe targasti toiduportsu kahepeale. Vahest nillime magustoitu. Vahest. Kahepeale, sest rohkem ei jaksa :)
Esimesel pildil on käsil merevetikakrõpsude mekkimine. Päris kreftised olid, aga väga maitsvad. Uuendatud Balti jaama turul on nüüd õnneks üks minu lemmikpoode, Umami ja sealt saab enne kojusõitu ikka häid ja vajalikke asju osta. Üldse on uus turg väga, väga äge!
ja siis meie lemmikwrap. K sööb oma poolt sellest portsust. Igevaesti priske ja mahlane.
Ning lõpuks magustoit. Antud juhul Kodune india jäätis kulfi maasikakastmega ja mandlilaastudega.
Üsna siin suve lõpus käisime sõpradel külas. Laulasmaa kandis. Sõbrad viisid meid Pakri poolsaare tuletorni. See seal Paldiski külje all. Äge torn ja andis ikka üles ronida. Ideaalset vaadet ei saanud, sest ilm oli vihmane, aga lahe oli ikkagi. Peale torni viisime lapsed kahekesi Laulasmaa SPA-sse mitmeks tunniks lustima ja ise mõnulesime kodus. Emadel jätkub ikka juttu kauemaks ja üks neiu ning noormees saavad juba ise täitsa kenasti hakkama.
Nii siis ongi. Tuli öö ja kirjutada enam ei viitsi. Laps ammu magab. Loodetavasti suur laps linnas ka.
Teadmishimulistena ja puhanutena vastu uuele õppeaastale! Head kooli algust minu neljandikule, teise aasta magistrandile ja kõikidele teistele õppuritele!
