Üks kleit

Mõni idee küpseb kaua.
Kunagi vast aastat kolm tagasi ostsin endale ühe valge kortsutatud kanga.
Tookord mõtlesin, et teen sellest seeliku.
Mingil põhjusel aga jäi see kangas kappi seisma ja nii ma vahelduva eduga teda 3 aastat tõstsin välja, mõtlesin, ei mõelnud välja ja panin kappi tagasi.
Kuni, ühel päeval oli mul lihtsalt valget kleiti vaja.
Siis ostsin väga juhuslikult ühe Burda, milles oli peaaegu sobiv lõige sees.
Ja saabus õhtu, mil lõin lõpuks sellesse kangasse käärid sisse.
Valge on üks minu lemmikvärve. Suvisel ajal ma lausa jumaldan valgeid rõivaid, mis sellest, et nendele tekivad lihtsalt plekid ja lapsega koos õnnestub enamus kordadel valge asi ära määrida. Ikkagi armastan.
Kleit välja lõigatud, läks töö juba ahvikiirusel. Siuh säuh, asi valmis, sest asja oli vaja, kuni…..uus tõrge.
Kangast polnud nii palju, et ma oleksin saanud sellest teha täitsa pikka kleiti. Nii lõikasin ta välja pikkusega pisut üle põlve.
Siis vaatasin ennast nii ja naa ning ei osanud otsustada, kas jätta pikkus põlveni või teha pisut lühem kleit :S
Anna siis veel naisterahvale võimaluse otsustada :(
Lõpuks jäi mõte pidama siiski sinna, et kleit peab tulema võimalikult pikk. Seda mõtet aitas õnneks süvendada külla tulnud sõbranna.
Järelejäänud tükist õmblesin juurde ühe satsi ja kapis leiduvast broderiist sai sats veidi pikendust.
Ja just selline ta siis saigi. Mitte maani, aga mitte lühike. Romantiline ja hõljuv :)
Kuna ma vahepeal olin meeltesegaduses selle pikkuse osas, jäi selleks, milleks oli vaja, kleit kasutamata. Küll läks ta aga loosi siis, kui hakkasin hauduma ideed perepildi tegemiseks.

PS. Kui üks päev jääb näppu kusagil laiemat broderiid, siis ma ei imesta, kui lisan sinna alla veel ühe satsi, et kleit saaks maani ja siis pean otsima kellegi, kes oleks nõus mu kleidi valget saba kandma :P