Ja taaskord on Merepäevad läbi. See on selline omapärane üritus, mida me lapsega alati ootame ja kus juba mitu aastat käime.
Sedakorda tulime lapsega linna erinevatest suundadest. Mina Lääne – Virumaalt, laps kodust. Tavapäraselt me käime merekatel reedel ja laupäeval, aga sel korral käisime hoopis lapäeval ja pühapäeval. Juhtus lihtsalt nii, et samal nädalavahetusel olid ka Eesti Fotograafide suvepäevad ja otsapidi Viru – Nigula lähistel Vasta mõisas. Kuna mul oli seal austav ülesanne esineda rahvahulga ees, pidin kindlasti kohal olema, aga sellest tuleb üks teine lugu.
Nii juhtuski, et mina tulin laupäeva hommikul Vastast ja laps sõbrannaga Raplast.
Lõunapaiku saime kambakesi kokku sadamas. Mina, Kirke, kallis sõbrake Aire ja sõbranna Annika koos oma tütrega, kes on Kirkest kümmekond päeva noorem.
Alustuseks saime kaela üpris korraliku vihma :) Kimasime kõrval olevasse Rimisse otsima vihmakeepe, aga kuna neid polnud, ostsime vihmavarju.
Otse loomulikult peale seda enam kordagi vihma ei sadanud :D
Hindasime ära Krusensternile soovijate järjekorra…..ja 3 tundi seismist ei tundunud väga ahvatlevana. Eriti lastega. Otsustasime, et lepime selle hiigelpurjeka, mis on maailmas suuruselt teine, pildistamisega ja väljast imetlemisega. Kena ja võimas on ta küll.
Käisime ja vaatasime mida platsil on põnevat. Ma naiivselt lootsin, et kuna enamus inimesi seisab sabas , et pääseda Krusensternile, on mujal rahvast vähem, aga võta näpust. Jagus neid igale poole :D Liikusime lastega lastealale ja sealt ei pääse ma kuidagi enne, kui saab batuudil traksidega kõrgele hüpata :D Hulk aega sabas seismist ja 3 min lõbu 2 € eest.
Lapsele oli see igatahes nii tähtis, et teda ei huvitanud üldse, kui palju seista tuleks. Peaasi, et saaks lennata :D Kirke nautis seda atraktsiooni juba aasta tagasi ja no tänavu ma isegi ei üritanud sealt mööda hiilida. Laps kaifis ja kiljus kogu raha eest.
Peale hüppamist jäi meil silma üks bassein, kus sai sõita nn mootorkummipaatidega. Peaaegu nagu autodroom, aga paadidroom :D Seal õnneks küsiti vaid 1 € 5 min eest. Minumeelest oli see suht imelik tegevus, sest ega need kummilullad väga juhitavad küll polnud :D Lapsele vist ka erilist muljet ei jätnud, sest teisel päeval ta sinna ei kippunud.
Ja siis läks meil kõigil korraga kõht tühjaks :D
Sõbranna Aire oli vahepeal oma tütrega koju sõitnud. Nii me läksime siis kaks emmet ja kaks last sööma. Kõht täis, võis uuesti midagi ette võtta.
Blue Sirius läheb
Mõte liikus muidugi mere poole. Alguses oli meil plaan, et läheks suurema alusega lahesõidule. Võimalusi oli kaks: Kajsamoor või Blue Sirius. Võtsime ennast järjekorda. Kui aga nägime sadamasse saabuvat Kajsamoori, kus inimesed seisid nagu silgud pütis 7 € eest, tekkis kahtlus, kas me seda ikka tahame? Veel jamam on selles täistuubitud aluses hoida silma peal väikestel lastel :S Ma saan aru, et purjekad püüavad võtta mis võtta annab, aga see oli liig mis liig. Meresõit peaks siiski olema nauding, mitte katsumus.
Nii juhtuski, et tulime järjekorrast ära, loobusime. See ei tähenda aga et sõit sõitmata jäi.
Tatsasime teisele poole Admiraliteedi basseini ja just oli sadamasse kai äärde saabunud Stella Maris. Kaunis, kevadel Eestisse toodud purjelaev.
Sellega me siis seilasima mõne aja siia sinna :) Merel on mõnus :)
Laupäeva hommikut alustasime Lennusadamast, kus lapsel oli esimene kiire mänguväljakule :)
Mina tegin sel ajal ringi territooriumile peale, fikseerisin, kus on mis, juhuslikult kohtasin ühte tuttavat perekonda, kes palusid kiirelt teha nendest mõned fotod ja läksin tagasi lapsele järgi. Edasi alustasime juba koos teekonda kai ääres seisvatesse laevadesse. Käisime läbi Suure Tõllu ja Toomase, miiniotsija ja muidki laevu. Kirkel oli isegi ühele vanale kaptenile küsimusi esitada. Ikkagi vaja ju teada, mis kaptenisillas iga ukse taga on :P
Kirke miiniotsija pardal vaatamas Lennusadamat ja merd
Kui laevad uuritud, istusime kaile ja ootasime oma valget laeva :D
Nii ta siis istus ja ootas…
Tuli, mõne aja pärast ta tuli tõesti, see valge laev :)
Ja milline moosinägu siis suurest rõõmust ette tuli :)
Saime oma merekaifi jälle kätte. Ei oska midagi paremat kohe tahtagi.
Stella Maris -e kaks kaptenit :)
Õhtupoole sättisime ennast jälle lastealale. Enne jõudsime veel keha kinnitada ja suurelt lavalt jaapani animamultikate laule kuulata Kanada lauljanna Himeka esituses.
Tips polnud mingil juhul nõus loobuma batuudihüpetest ja seisis tervelt 45 min vapralt järjekorras ilma ühegi piuksuta. Peab olema ikka suur soov kõlkuda maa ja taeva vahel :D
Ja hakkaski päev õhtusse veerema ning meie kodu poole.
Eks meie tegemistesse mahtus rohkemgi, kui kirjas, aga või sa kõike jõuad kirjutada :D
Suurepärased kaks päeva. Jääme ootama järgmiseid Merepäevi :)
Sellise näoga tulime me siis Merepäevadelt – sulaselge rahulolu :D