Meie pere

Sellega on nüüd nii, et lõpuks on meil üks korralik perepilt :)
Kõik algas sellest, et meil oli vaja vanaisale sünnipäevaks kingitust.
Hakkasin siis tegelema logistikaga, et saaks kõik lapsed ühel ajal vabaks ja lisaks oleks aega ka fotograafil.
Suure üritamise peale oli lõpuks vanemal pojal puhkusepäev, noorem oli just eelmine päev tulnud spordilaagrist ja minial oli üks puhkepäev tööpäevade seas.
Mina ja Kirke olime kõige lihtsamad oma aja planeerimises.
Lõpuks sobis aeg ka fotograafile, ainus päev pika aja sees ja nii me siis selle päeva lukku panimegi.

Hommikul oli muidugi tore üllatus. Ainus päev, mis meile kõigile sobis ja lahe, sajab :)
Minul oli aega lõunani, fotograafil ka ja poistest üks pidi sõima veel Viljandisse. Seega väga oodata ei saanud.
Lubasime endale siiski tunnikese oodata ja siis õnneks jäi vihm järgi.

Kohaga oli lihne. Selle ma valisin juba ise eelnevalt välja. Stilistikaga oli kõik kombes, sellega ma tegelesin juba mitu päeva, et kes mida selga paneb :D

Läksime kohale ja tegime mõned klassikalised võtted…..no ei avaldanud mulle muljet :D
Ronisin korra mäest alla, katsusin varbaga vett….ja ajasin kõikse pere sinna :D Poisse säästsin, las seisavad kividel, aga meie, naised, oleme ju vaprad, eks ja ronisime vette, sest vesi oli soe :P

Kõik oskasid loomuliku elegantsiga võtta mõnusaid poose ja isegi üks part lendas meie fotosessioonile ning jäi pildile :)

Fotograafile jäi au teha mõned klõpsud :)

Meil on nüüd palju pilte, aga vanaisa saab kingiks selle :)

Aitähh fotograaf Aivar Pihelgasele! Meie pere tänab.