EFK

Nädalavahetusel toimus taas Eesti Fotograafide Kokkutulek, ehk EFK.
See toimub igal aastal samal ajal, aga erinevas kohas.
Käisin seal viimati osalejana siis, kui Kirke oli alla aastane, peaaegu 9 kuune.
Huvitav ja lahe oli. Kirke mõnules mul kandelinas ja mina sain kaasa teha kõik, mis huvi pakkus.
Laps vahepeal linas kas sõi või magas ja isegi loengutes sai sedasi käidud.
Kui plika ringi sebima hakkas, tekkis paus, sest sellise energiapommiga ma ei saa kuulata ühtegi loengut ja niisama ma ei tahtnud ka sinna minna lapse sabas jooksma.
Vahepeal aga hulk vett merre voolanud ja ise olen ka peadpidi fotograafiasse sukeldunud.
Kuna fotograafia pole mu ainus tegevus, siis ongi nii, et käin erinevates kohtades õpetamas fotomeiki.
Meigikunst on suhteliselt tihedasti seotud fotograafiaga ja pildistava inimesena on ehk mõnedki asjad lihtsamad seletada ja silmas pidada.

Aga EFK-st ikkagi.

Seekordne üritus toimus Vasta mõisa pargis Lääne – Virumaal.
Kuna samal ajal iga aasta toimuvad ka Merepäevad, tekkis mul dilemma , mida teha?
EFK-ale ma olin kutsutud koolitust tegema, minemata ei saanud jääda. Merepäevadele tahtsin ka minna. Seda enam, et see meil lapsega üks väheseid meelelahutusüritusi , mida saame endale suvel lubada. Kaugemale niikuinii ei jaksa nagu väga minna.
Ok, siis tekkis mõte, et kuna mul sõbranna tahtis ka minna sinna, et läheks juba neljapäeval. Sõidaks mööda rannikut pildistaks ja oleks kenasti õhtul Vastas, kus mind oodati chillima ja grillima :D Siis oleks saanud olla seal terve reedese päeva ka koolitustel, õhtul teha ära oma workshop ja hommikul sõita kenasti tagasi Tallinna, et kaks päeva Merepäevadel veeta.
Juhtus aga nii, et sõbranna pidi olema tööl ja mina ullike ei taibanud varem EFK-a pealikule helistada, et olen transpordihädas. Kui ma ärkasin, olid kõik siitkandist minejad juba sinna ära sõitnud. Noh, mis teha. Ju pidi nii olema. Mul pole õnneks kombeks norutada.
Kus häda suur, seal abi tuleb ise :) Õhtul helistas üks teine sõbranna, kes kuuldes minu häda, oli rõõmsalt nõus sinna minema. Läksime küll alles reede hommikul, aga programm oli tore. Sõitsime mööda põhjarannikut kuni Kundani ja olime õhtuks Vastas.

Rahvas lõpetas just aktifoto workshopi õues, kui kohale jõudsime.
Panime oma laagri püsti ja suundusime õhtusöögile :) Kõht täis, algas Urmas Tartese ja Arne Aderi loeng ” Lumm”. Istusin ja kuulasin, mida targad mehed rääkisid ja murdsin pead, mida ma ise siis mõne aja pärast räägin :D Peale sellise kaliibri mehi astuda 100 inimese ette ainsa naislektorina polegi nii lihtne :)
Tunnistan ausalt, mul oli hirmus :P
Siis lohutasin ennast sellega, et ah, keda see meigiteema ikka huvitab, küllap ehk 15 inimest viitsivad tulla kuulama, seda enam, et enamus osalejaid on mehed. Ühesõnaga otsisin endale igasuguseid lohutusi, et hirmu peletada.
Pabistasin, mis ma pabistasin, aga üks hetk sai meeste loeng läbi ja ma olin fakti ees, et asi tuleb ära teha. Oma modelli nägin ma ka esimest korda, aga õnneks oli temaga kõik hästi ja nägu suhteliselt heas korras.
Kahe loengu vahel oli 20 min pausi. Hakkasin siis asju ette valmistama ja Jaak Kadak pani samal ajal üles lihtsatest ja odavatest vahenditest improviseeritud stuudiot.
Jaagule muidugi suur tänu, et ta organiseeris mulle väga hea valgustuse. Eks ta oli piisavalt minu virisemist juba FAK-i loengute ajal kuulanud, et sellise kehva valgustusega on raske tööd teha :D Saal oli hämar, aga modelli valgustus oli väga hea. Kõigil mugav. Kui siis aeg kukkus, olin ma sõnatu……ei olnudki saalis 15 naishuvilist, vaid saal oli puupüsti täis :D Ohsapoiss.

Foto autor: Tarmo Siirak

Mis seal ikka, läkski üritus lahti :D Kõigil tundus olema huvitav ja publik võttis meid hästi vastu, oli sõbralik ja aktiivne pärima.
Kui kõik tehtud, oli mul väga hea tunne. Hea tunne, et vaatamata hirmule sain ma hästi hakkama ja inimestele meeldis väga.
Inimesi, kes tulid veel infot juurde küsima või tahtsid asju arutada jagus järgmise hommikuni. Nüüd, juba vaadates osalejate FB profiile, olen lugenud ainult positiivset tagasisidet !!!
Igatahes on väga hea tunne, kui oled midagi hästi teinud :)

Foto autor: Eivo Kuulmets

Aitähh modellile, kelle nime ma kahjuks ei teagi, aitähh toredale kuulajaskonnale, aitähh Jaagule toetava õla eest.
Loengusarjadega aga jätkan sügisest juba kahes erinevas koolitusfirmas :)

Kokkuvõte: Ürituse võib lugeda kordaläinuks, ainult pildistamisaega oli mul endal kahjuks väääga vähe. Aga eks ma tegin selle päeval põhjarannikul tasa ja teen mujalgi :)