Jälle on käes sügis ja jälle tekib aeg ajalt ühel ja teisel vajadus pisikese kotikese järgi. Sellise, mida saab panna lasteaeda kappi ja kus sees käivad kas tuduriided või sporditunni riided.
Esimene, kes sel hooajal endale personaalse, nimega koti sai, oli mu nelja aastane pojatütar. Nendel paluti lasteaeda tuua spordirõivaste kotike.
Mis seal siis ikka. Otsisin oma kangad välja ja õmblesin koti valmis. Sangadega, kanalis on paelad, millega saab mugavalt kotisuu kinni tõmmata. Kott on voodriga, ehk siis kahekordsest puuvillasest kangast. Tagumisel küljel on tikitud lapse nimi ja esiküljel väike lapitehnikas tehtud osa. Laps rõõmus, lasteaed rahul.
Väga vahvad kotikesed. Kandjal kindlasti palju rõõmu.