Tegin siin mõne aja eest lasteaiakotikesi. Neid, kuhu sisse saab panna kas võimlemisriideid või tuduriideid. Vanem pojatütar pidi sellise lasteaeda viima ja eks ma siis tegin kiiresti valmis. Mida me lapse emmega kumbki ei osanud millegipärast kohe ette näha oli see, et noorem piiga oli hirmus õnnetu, miks tema kotti ei saanud. No meil oli kiire ju teise lapsega, sest lasteaias nõuti kotti, aga nooremal pole veel otseselt vaja. Sellepärast me ei tulnudki kohe selle peale. Et aga pisike inimene õnnetu ei oleks, tegin ma kohe järgmisel päeval temale samuti koti valmis ja viisin hommikul lasteaeda. Küll oli lapsel hea meel ja õhtul oli emmele öelnud, et mul on ka kott, vanama tegi nii ruttu valmis :) Lapse rõõm on minu rõõm ja nüüd on kõik rahul!
Kotike nagu eelminegi – sangadega, paelad kotisuu sulgemiseks kanalis, kahekordsest puuvillasest kangast. Ikka personaliseeritud, ehk siis nimeline ja esiküljel väike lapitehnikas tehtud osa.
