Aasta eelviimane päev. Minul oli tegelikult täna isegi veel tööpäev. Reaalsus on see, et nagu näha, postitusi pole olnud aega kirjutada. Mis seal ikka imestada, detsember on olnud alati väga aktiivne kuu ja sel ajal on teha absoluutselt kõike muud, kui blogida. Sellega tuleb lihtsalt oodata, kuni jälle mahti saab. Täna ma selle hetke lihtsalt võtsin. Ikka selleks, et aasta pisikestviisi kokku võtta. Mõtiskleda selle üle, mis tehtud ja mis tundega saab sulgeda järjekordse “aastaraamatu”.
Kui võtta päris lühidalt aasta kokku, siis võin rahulikult öelda, et oli üks suurepärane ja tore aasta. Igas mõttes. Kõik armsad olid terved ja tegusad, palju sai tehtud ja ka selliseid asju, millest ammu unistatud.
Mis siis meenub sellest aastast? Hästi palju toredaid tegemisi, ägedaid ettevõtmisi, lahedaid inimesi, kauneid elamusi, soojust, headust ja oh imet – see, et on tehtud ka palju, palju tööd…see väga ei meenugi :) Vähemalt mitte esimesena. Ja loomulikult on aasta lõpus olnud jõulud. Toredad pikad pühad.
Kõik meie pereliikmed on saanud nagu ikka, aasta vanemaks. Pojad on mul õige naksid….ehk siis juba suured mehed, aga K sai 11 ja pisikesed tipsid said vastavalt 2 ja 4. Vägagi arvestatavad preilid, kellel on oma nägemus maailmaasjadest ja kellega saab koos juba igasuguseid asju ette võtta. Lapsed – suured ja väikesed – on minu elu suurimad rõõmuallikad.
K läks sel aastal neljandasse klassi ja meie koolis siis ühtlasi algas sellega põhikool. Said endale uue ja väga toreda klassijuhataja, kelle üle on nii lastel kui vanematel siiralt hea meel. Väikesed piigad käivad mõlemad lasteaias ja võtavad usinalt kõigest osa, mida seal tehakse. Võimalusel laseme neil lasteaiast puhata, et seda kollektiivset nohukorjamist ikka vähem oleks. See tähendab seda, et üle nädala minu vabal esmaspäeval on nad pühapäeva õhtust esmaspäeva õhtuni meil ja see on tore.
Aasta jooksul oleme kuulanud suurepäraseid kontserte ja vaadanud väga häid etendusi. Seda joont jätkame kindlasti ka uuel aastal. On ikka tore, kui jätkub kaunite kunstidega tegelevaid inimesi. Veel toredam, et nad rõõmustavad sellega väga paljusid inimesi. Me tõepoolest naudime väga muusikat, lavakunsti ja kujutavat kunsti.
Suvel oli meil laulupidu, nagu igal suvel. Jah, jäin üks päev mõtlema, et…ega sellist laulupeota suve polegi meil ammu olnud. Kui pole laste ja noorte laulupidu, siis on üldlaulupidu ja kui pole üldlaulupidu, siis on maakonnalaulupidu. Tantsupeod muidugi samal ajal ka, aga meie oleme aktiivsed lauluinimesed ja tantsimistele väga ei kipu jõudma.
Kaks korda aastas on meie kavas laulustuudio kontsertpeod ja muusikakooli kontserdid, kus K aktiivselt osaleb ja mina siis koos teiste emadega elan lavalolijatele kaasa ja rõõmustan, et lapsel on sisemine soov tegeleda muusikaga ja jagada seda rõõmu kuulajatega.
Nii, käsitöö! See on nüüd tegevus, mis on põimunud minu ellu koos saba ja sarvedega. Aasta jooksul olen valmis teinud kõvasti lapipatju, muidupadjakatteid, rõivaid, sekka pulmakleite, tipi-
telke, igasuguseid muid tooteid ja hulgaliselt kaarte – karpe. Üllatus, üllatus – ka oma perele olen jõudnud ühte ja teist õmmelda. Jopesid, pükse, pluuse, kleite, öösärke…. Nendestki mõnes teises postituses.
See aasta on olnud meil tõeline smuutide ja koduse jäätise aasta. Avastasime enda jaoks veel “Boost yourself” smuutisegud ja oi kui palju erinevaid, kasulikke, maitsvaid, tervislikke ja toitvaid smuutisid saab sedasi teha. Selle aastaga imbusid meie koju ka värsked viljad otse Ugandast. Tõeliselt hea on vahest süüa korralikke avokaadosid või mangosid.
Meie lumevaestele talvedele vaatamata õnnestus sel aastal tervelt 2 korda kelgutada :D Tundub, et kliimasoojenemisega seoses on talverõõmud muutunud sündmuseks.
Looduses käia meile meeldib ja kui me pole uitamas just meie maja tagant algavatel terviseradadel, siis võtame ette käike rabadesse või tont teab kuhu. Kohe lõppeval aastal oleme me käinud rabades kõikidel aastaaegadel ja vahest niisama sõpradega ning teinekord jälle hoopis kedagi pildistamas. Isegi räätsamatkal käisime ära. See kuulub selle aasta – tegin esimest korda – rubriiki.
Esimest korda kasutasin ma sel aastal ka Annie Solan värve. Käisin lausa koolitusel ja mulle need värvid kohe täitsa meeldivad. Ajapikku olen kodus nendega ühte ja teist ära värvinud ja plaane on veel teisigi.
Televiisorit me üldiselt ei vaadanud peaaegu üldse juba aastaid. Sel aastal jõudsime selleni, et televiisorit pole meil enam isegi toas olemas. No ega meil teda klassikalises mõttes füüsiliselt ei olnudki. Oli hoopis üks kuvar, kuhu tuli sisse telekapilt. Nüüd pole üldse. Peale remonti K lihtsalt ütles, et kuule, ärme teda siia üldse enam pane, ei sobi kuidagi :D Ja nüüd nii ongi. Kui vahest midagi VÄGA tahame vaadata, siis saab ju ometi arvutist järelvaadata ka. Praegu näiteks vaatame vahest järgi pagarisaadet, sest sõber Patrik osaleb seal ja omadele on ju ometi vaja kaasa elada. Patrik on K sõbranna vend ja überandekas kutt. Vahest, kui tahame head filmi vaadata, siis vaatame arvutist või siis läheme linna kinno. Viimati käisime vaatamas filmi ” Väike ime” , mis on tõeliselt hea film ja raamat, mille järgi see tehtud on, kannab pealkirja “Ime”. Autoriks Palacio R. J. Väga hea raamat on. Ah jaa. Lugenud oleme me sel aastal väga palju. K sai taaskord parimate lugejate hulka koolis ja mina loen niikuinii igal vabal ja mittevabal hetkel. No näiteks rongis sõites, K-d oodates kuskil või siis uneajast. Eile öösel lõpetasin värske Astrid Lindgreni elulooraamatu. Väga hea lugemine oli.
Päris kindlasti olen ma sel aastal, nagu ikka, väga palju pildistanud. Oli beebisid, pulmi, sünnipäevi, üritusi, peresid, lapsi, beebiootusi ja mida kõike veel. Äge! Mulle väga meeldib pildistada. Pildistamisega seotult olen sel aastal teinud ka koolitusi. Nii fotograafiaalaseid kui ka fotomeigi teemal. Mis peamine – teisi koolitades alati õpid midagi ka ise või kordad vanad teadmised üle. Fotondusega seotuna terendab uuel aastal üks huvitav projekt, millest veel vara rääkida. Planeerime, kavandame, arutame. Tõotab tulle põnev tiimitöö.
Lisaks kõigele oleme jõudnud parasjagu palju ringi tuuseldada. Põhja – Eesti tripp, Haapsalu pitsipäev, merepäevad, loomaaed, vabaõhumuuseum, Viimsi vabaõhumuuseum ja rannarahva laat, ERM, Rahvusarhiiv, AHHAA, laulasmaa SPA, Linnamäki lõbustuspark Helsingis, Ahvenamaa…..ja mis kõik veel. Linnamäki käik oli hästi vahva, sest sinna õnnestus mul minna koos kõigi laste ja lapselastega. See on parasjagu keeruline orgunn, et kõigile sobiks sama aeg. Aga…ära tegime ja lahe oli! Ahvenamaaa…sellest ma üks päev kindlasti kirjutan, kuigi reis toimus juba augustis.
Veel mõned tähtsündmused.
Meie Mannu lõpetas gümnaasiumi ja nüüd on ta juba üliõpilane. Igasugused verstapostid on alati tähtsad!
Ja….remont!!! Lõpuks ometi jõudsin ma oma suure unistuse teostamiseni. Erinevatel põhjustel on selle alustamine võtnud väga palju aega, aga nüüd on ots lahti tehtud ja asjad edenevad. Oma magamistoa tegelikult remontisin ära juba varem. Sellega on ok. Poja toas, mis täidab meil enamasti töötoa või külalistetoa funktsiooni on kõik ok. Kui ma just ei otsusta mingi päev seinad teist värvi värvida. K tuba läheb remonti viimasena, sest sellel pole midagi otseselt häda, lihtsalt on aeg värskendada. Selle aasta remondi tippsündmus oli elutoa remont, mis on edukalt lõpetatud. Puudu on veel üks siin lae alla, kuhu saaks riputada pilte, sest ma ei raatsi seintesse auke puurida. Mööblit võiks vahetada, aga sellega ei põle. Uuel aastal esimesel võimalusel lähevad remonti esik ja köök. Osaline tapeet on juba olemas, värvid ka. Põrandaplaadid samuti. Kööki sai LÕPUKS prügišahtile korrektne luuk! Selle eest aitäh minu vanimale pojale. Korralikust, külmapidavast luugist oleme me väga kaua puudust tundnud. Ühesõnaga kõik asjad edenevad!
Üks väga lahe unistus on veel täitumas, aga see on pooleli täitumisel ja sellest räägin ükskord järgmisel aastal :)
Vahetult enne jõule jõudsime veel käia meie traditsioonilisel detsembri Helsingituuril. Sellestki teen lähiajal eraldi postituse.
Selline ta laias laastus oli – meie väga hea aasta. Aitäh kõikidele lähedastele, sõpradele ja tuttavatele, et selle koos meiega ilusaks ja säravaks elasite!