Nagu ma lugesin ühest ajakirjast, on krepid Prantsusmaa tänavakohvikute au ja uhkus. Samas on nad meie pannkoogi lähimad sugulased ja üleüldse mõnusad igas mõttes.
Nendele, kes armastavad köögis katsetada, on krepp tänuväärt materjal proovimaks igasuguseid erinevaid täidiseid. Ja ma ei kahtle absouutselt, et kellelgi oleks midagi selle vastu, kui saaks ärgada hommikuti nende mõnusa lõhna peale :) Lõhnavad oivaliselt, maitsevad imeliselt :) Nii soolase kui magusa täidisega, aina sööks ja sööks ja sööks….
Teisel päeval on neid samuti täitsa hea kasutada ja vormida koos täidisega, aga paha lugu on see, et vähemasti meie peres kreppe järgmiseks päevaks kunagi ei jätku :D
Nii nädal tagasi oli meil just üks krepihommik ja täidiseid oli igasuguseid.
Korraliku hommikusöögina töötas hästi krepp härjasilmaga, lisandiks praetud peekoniribad, pesto, kurk, tomat, sool, piapr.
Magusaks suutäieks läks vahele kas mesi, moos või apricot curd :)
Õhukesed krepid:
400 ml piima
200 ml vett
190 g jahu
3 muna
2-3 spl suhkurt
2 spl õli
sool
Klopi mikseriga või vispliga munad koos piima, vee, soola ja suhkruga. Peene joana, jätkates vahustamist, lisa jahu.
Tainas peab tulema vedelama hapukoore konsistentsiga, ühtlane ja tükkideta.
Küpseta kreppe hästi kuumaks aetud pannil, kuhu on lisatud õli.
Pean tunnistama, et ma teen ainult kreppe…sest need on sellised, mida saad süüa mistahes täidisega ja mistahes olekus. Pakse pannkooke ma enam ei oskagi:) Ma teen taine eelmisel õhtul valmims, siis hea kohe tegema hakata.
Meie peres armastatakse kusjuures ka just kreppe, sest sinna jah, saab midagi alati möslata. Väikesi pannukaid teen vaid sel juhul, kui teen kohupiimapannkooke. Aga suuri teen ka erineva taignaga. Kord selle krepi omaga, kord ühe teisega, mis mul siin kuskil ka üleval on.