Meil siin lähedal on terviserada. Eile õhtul võtsime lapsega korvi ja fotoka ja otsustasime minna loodusesse jalutama. Sedasi möödaminnes, mõtlesime, et paneme korvi ka mõned seened, kui nad meile vastu jalutavad. Rada on üsna pikk, vähemalt lapsele, aga kuna meil on harjumus palju jalgsi liikuda, polnud see mingi probleem, vaid puhas nauding. Liikusime mööda rada, siin seal metsa alla põigates, kus selleks võimalus olemas oli. Osad metsaalused olid nii läbimatud, et sinna ei tahtnud kohe trügidagi. Osad metsaalused jälle inimeste poolt nii risustatud, et ei tekkinud tahtmist sisse põigata. Mis selliste puhul muud üle jääb, kui õpetada lapsele näite varal, kuidas ei tohi. Kurb, et selliseid näiteid meie looduses siiski liiga palju on.
Ja nii me seal siis kõndisime, vahest mäest alla, vahest üles ja siis jälle metsa seeni vaatama. Mõned seened täitsa ootasid meid, aga paistab, et kohalikud inimesed on metsaaluse juba suht läbi kamminud. Kui rajalt välja jõudsime, tervitas meid lähenev tume vihmapilv :P Korjasime korvi ühe üksiku õunapuu alt veel mõned koogiõunad ja lidusime koju :D Vihmavarju meil ju polnud. Õnneks on meie kodu seal raja lähedal :)
Oma seened me metsast saime. Mõned riisikad ja mõned võiseened. Sekka üks puravik. Ja õhtul olid meil mõnusad seenekastme vuntsid :P