Just nii see ongi. Täna, 6. veebruaril, on õues juba märgatavalt valgem, kui mõned nädalad tagasi. K läheb hommikul 7.30 toast välja ja enam ei olegi sel ajal kottpime. Kell 8 kooli jõudes on aga peaaegu täitsa valge. Kui mina üheksaks tööle lähen, on õues suur valge. Kui vahest imekombel saan kell viis töölt koju minna, on nüüd samuti valge, kui aga hiljem, nagu enamasti, siis on ikkagi veel pime, aga see on väike asi. Kohe varsti on jälle valgem. Valgus, see on minu suurim rõõm. Tänavu läks kuidagi sügispimedus ja talve esimene pool libedalt ja kaamos ei tulnudki meile külla. Võib olla aitas see, et elutoa akna taga panin varakult juba tulukesed põlema ja põlevad nad mul siiani. Samamoodi on kuusega. Sai teine pea 2 nädalat enne jõulu tuppa ning kolmekuningapäeval polnud mul südant imelist kuusepuud välja visata. Jah, toas seisab ta meil siiani, täies ehtes ja rõõmustab meie silma. Tõsi küll ilmselt mitte enam kauaks. Naistepäevani välja ei vea, kuigi ma “lootsin”, et seisab järgmiste jõuludeni :D Õigemini lootis poeg, et siis ta ei peaks jälle metsa kuuske otsima minema. On nagu on. Nädalavahetusel tuleb ta siiski ilmselt viimasele teekonnale saata.
No ja mis aitab pimedal ajal reibas olla? Muidugi smuutid. Hommikul stardiks üks roheline smuuti ja päevapeale midagi punasemat või kakaoga. Igal juhul on väga abiks. Blender hakkab meie smuutitamise peale aga ära väsima. Tal endal pole ilmselt häda midagi, kuid kann on heaks arvanud omale mõned praod sisse tekitada ja pole aimugi, kaua ta meid nii veel teenib, kuni päris läbi laskma hakkab. Järgmine kord olen targem ja ostan klaaskannuga blenderi. Võimsama ostaks ka, kui uut otsima hakkan.
Selles smuutis siin on:
banaan
jõhvikas
kultuurpihlakas
india pähkel
Balance segu
vesi
Mis siis veel. Pojad said jälle kumbki aastakese vanemaks. Kolmepäevase vahega tähistame igal aastal nende sünnipäevi ja iga kord ma mõtlen, kui õnnelik ma olen, et saan nende ema olla. Mul on au :)
Kuna K noorem vend käis sel aastal sünnipäeval kodus, sest sünnipäev juhtus olema pühapäeval ja mitte tööpäeval, otsustas K meisterdada talle sünnipäevakoogi. Nimelt pavlova tordi. Eelmisel õhtul tegelesime põhjade küpsetamisega ja kuna meie praeahi küpsetab nii, nagu tahab, olime pisut hädas. Beseepõhjad said valmis, aga üldse mitte nii õiged, nagu oleks võinud. Õhukesevõitu tulid. K küpsetas lisaks veel terve portsu beseenööpe ja need suutis ahi enam vähem hästi valmis küpsetada. Besee hulgas oli veidi toorkakaod.
Hommikul jäi tal siis üle ainult kook kokku panna. Vahele läks vahukoore mascarpone kreem, kaunistuseks ja vahele kiivid ning jõhvikad, kreemi sisse riivitud sidrun ja laimi. Täitsa ise tegi ja kook sai väga maitsev. Vanem R koos oma perega tulid ka meie sünnipäevahommikusöögile ja kook sai täitsa otsa.
Kui veidi ajas tagasi vaadata, siis jaanuaris käisime lastega tiiru linnas. Külastasime loodusmuuseumi perehommikut, käisime jõuluvanal külas, jalutasime niisama ja käisime nautimas jäätise –
šokolaadi maiustusi Pierre kohvikus. Selle jõuluvana juures on K käinud 7 aastat. Jah, vähemalt nii kaua on olnud seal istumas just see üks ja sama jõulumees. Sel aastal otsustas K loobuda, et aitab, suureks kasvanud. Kuna me aga linnas käies olime koos vanema pojatütrega, siis tema rõõmuks koputasime ikkagi jõuluvana uksele. Küll oli jutukas vana, rääkis meile maast ja ilmast ja järjekord ukse taga muudkui kasvas. Ah jaa, suur kuusepuu oli veel pühapäeval linnas täitsa täies ehtes keset platsi.
Väike vahepala Vapianos ja jälle edasi
Lõpuks siis jah, üks mõnus ja õdus õhtupoolik vanalinnas.
Praeguseks on õnneks lumi maha tulnud. Lasi teine ennast küll pikalt oodata ja mitmeid kordi on narritanud ning ära sulanud, aga praegu paistab, et lähima kahe nädala jooksul on meil õues talv, kui midagi ei muutu.
Ühe armsa perega, kus käsil beebiootus, ootasime poolteit kuud lund, et teha plaanitud talvemuinasjutu pilte. Õnneks jõudsime ära oodata ja nüüd võib beebi juba sündima hakata. Veebruaris on aeg.
Praegu on meie põhieesmärk jääda terveks ja varsti tuleb kevad. Ees on palju huvitavaid kursuseid, tegemisi, kultuurielamusi ja muidugi sellist tööd, mis rõõmu silmadesse toob. Koolivaheajani on 2 nädalat ja 2 päeva. Jeeee !!! :) Seda ütlen mina, sest laps ütleb, et temale meeldib koolis käia. Nojah, aga väike puhkus kulub sellegipoolest ära!