Mõni peaaegu unustatud asi.

Millalgi suvel, täpsemalt augustis, sain valmis kaks suurt lapitekki. Mõlemad 1,5 x 2.
Suur töö oli. Palju sehkendamist ja rehkendamist, õmblemist, lõikumist ja põrandal roomamist.
Tekid läksid Kirke lasteaiakaaslastest õdedele. Kummalegi oma.
Ja kuna meil majas pole ainsamatki nn voodit, mille peal ilusat pilti teha, siis pildid said nii nagu said.

 tekk

 tekk

 tekk

Rubriigid: MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD., MINU KÄSITÖÖ. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga