Täna oli üks närune öö. Midagi oli tervisega.
Vahepeal mõtisklesin, et äkki peaks kiirabile helistama, aga õnneks viis uni jälle ära.
Peab vist endale tunnistama, et polegi ma nii rauast, kui kiputakse arvama.
Tänu kehvale ööle magasin lausa 11-ni. Hommikusöök tegi enesetunde pisut paremaks ja varsti läksime tipsuga piima tooma.
Küll on ikka hea, et meil see piimateema üles kerkis. Nüüd joome poepiima asemel talupiima ja oleme rahul.
Päikesepaiste oli nii mõnus, aga tuul oli täna pisut jahe võrreldes eilsega. Näruse olemisega ei isutanud isegi pildistama.
Üks plaan ühe perega oli tänaseks küll, aga kuna pereema väisas eile pidu ja ei tundnud ennast täna väga hästi, jätsime selle ära.
Kui enda haletsemisest villand sai, hakkasin vaikselt tegutsema :D
Inspiratsioonikillud
Kõigepealt võtsin ette oma tulevase magamistoa. Sai see ju lõpuks sinnamaale, et pahteldatud seinad lihvitud. Teadagi, mis seal toas peale sellist tolmutamist toimus.
Suurem tolm kokku, asjad( liistud, värvipotid jne) välja, põrandat katnud paberid rulli ja prügimäele. Siis ülejäänud tolm tolmuimejaga kokku ja seinad samuti üle käidud ning tuba on praegu mõnus :) Nüüd üks päev tuleks võtta ette seinte kruntvärvimine ja siis veel see asja rasikeim osa – tapeedi valik. Nende sadade ja sadade seast ei suuda ma kuidagi leida sellist, mis oleks täpselt selline, nagu ma tahaks. Samas, vaimusilmas ma juba vaikselt paigutan tuppa asju ja naudin mõtet, et varsti on mul oma magamistuba. See tuba, mille ukse saan ma panna kinni ja seda ei saa enam keegi ajada sassi. Mis veel eriti hea, on see, et kui tuba valmis, saab hakata mõtlema tasapisi järgmise ruumi peale. No vähemalt mõtema :)
Inspiratsiooniks
Rahulolu tehtud tööst hinges, asusin lõpetama lapse mütsi. Nüüd on see igatahes valmis ja homme päevavalges teeme pilti.
Kirke loeb päevi oma sünnipäevani. Planeerib, millised toidud peavad tulema lauale ja keda võiks peole kutsuda. Ega jah, sinna polegi enam palju jäänud, kui preilna saab viieseks. Neljane tundub veel kuidagi niiiii väike laps, aga viiene….see tundub juba täitsa inimesena. Jah, kohe läheb meie pere sünnipäevahooaeg lahti. Varsti on jõulud ja siis jälle jaanipäev.
Ja esmaspäevast oleme tipsiga siin mõne aja üksi. Ok, koer ka. Meie kallis venna läheb ajateenistusse. Mitte, et see mulle meeldiks, aga see lihtsalt on nii.
Nii ma siis korjasin õhtul detaile… et tekkiks mõtteid…
Jah, mõnus oleks küll :)….üks väike latte
Helge postitus:)
No ja et siis NELJA aastased on ka juba nii suured, palju suuremad kui 3.a või rääkimata 2.a:) Kõik on suhtleline ja ma tunnistan ausalt, et neljastega on jälle kraadivõrra lihtsam kui kolmestega. Mis pidu mind siis asta pärast veel ees ootab?! Tegelt pea-asi, et kõik terved püsiks ja igal eal on omad võlud!
Jah, nii ta ongi, et iga aasta, mis enda laps kasvab, tundub järgmine suurem olemine. Ja jälle omamoodi huvitavam. Lihtsalt kui üldse nii võtta, siis 0 – 4 tunduvad mõtteliselt ikka titekad ja alates 5 juba nagu…varsti kooli :D