Täna, 6 aastat tagasi, tegin ma sellese blogisse esimese sissekande.
Uskumatu, et juba 6 aastat. Samas , mis seal imestada, kui tütargi sai juba 5, aga blogi sai hakatud pidama tõesti enne tema ajajärku.
Mõtisklesin, et mis on siis mahtunud selle 6 aasta sisse ja tõdesin, et selle aja jooksul on elus olnud hästi palju muutusi, uusi asju ja põnevaid elamusi, rääkimata tütre sünnist. Selle aja jooksul on olnud veel ka mitu koolide lõpetamist meie peres. Selle aja sees on käinud mõlemad pojad ajateenistuses, noorem praegugi seal. Ja hästi palju on olnud tegelikult eneseületamisi ning positiivseid emotsioone. Ok, et asi liiga roosamanna ei paistaks, siis on olnud ka kurbi mälestusi, aga need on ammu unustatud. Neid ma oma südames ei kanna ja nendele hinges ruumi ei hoia. Igal juhul on head olnud nii palju, et see kaalub vähese halva üle.
Ka blogi ise on aastatega muutunud. Alguse sai ta ju tegelikult käsitöö klubilisest tegevusest ning aastatega on see siia sinna muutunud. Iseendale on aga blogi mõnusaks mõtisklemise kohaks ja päevaraamatuks, kust saab ka aastaid hiljem midagi järele vaadata. Vahest ma ikka vaatan kaugemale ajas tagasi ja siis avastan, et näed, sellised ja sellised tegemised on aset leidnud, mida enam väga ei mäletagi. Ja eks elu seisnebki muutumises. Muutume me ise, muutub elu meie ümber.
Tänase päeva iseloomustamiseks sobib aga suurepäraselt üks lõik raamatust ” Viinamägi Toscanas”
“Õhtuti tähtede all, üksi vaikivate saarte vahel ankrusse jäädes sõime kala, krabisid, merikarpe ja austreid, mida ise püüdsime, ning ma tundsin samasugust rahulolu nagu ilmselt kwakiutlid tundsid. Ja selles tühjas rahulikus paigas rabas mind mõte, et etruskid olid oma küngastel elanud suurel määral samamoodi. Ka nemad olid rahul nii aistingulise kui emotsionaalse heaoluga, mida lihtne elu võib anda. Ja tundub, et nad sisendasid seda tulevastele põlvedele, sest isegi tänapäeva nooremates toscanalastes pesitses samasugune rahulolu oma tagasihoidliku eluga. “
Just seesama seisund on minus ka, rahulolu lihtsa eluga, aistingulise ja emotsionaalsega. Ja ma tahaks et see oleks ka minu järeltulevas põlvkonnas.
Ja et sellest mitte valesti aru saada, siis ei, see ei ole mitte huvi puudumine elu vastu :D
Suur tänu tahaks aga öelda kõikidele, kellele on minu heietused korda läinud ja ma tean, et teid on vägagi palju :) Vahest kohe ehmatavalt palju.
Täna tulime lapsega koos trennist, sõime hautatud lillkapsast võiga ja ……Lihtne Tarte Tatin ehk tagurpidi õunakook jäätisega.
Head isu ning palju õnne teile ja meile!
VORMI PÕHJALE
50 g Või
1.5 dl Fariinsuhkur
4-6 tk Õunad (soovitavalt kõvad ja hapud)
TAINAS
1.5 dl nisujahu
1 sl Kardemon
1 tl Küpsetuspulber
100 g Pehme või
100 g Suhkur
2 tk Muna
Määri või ühtlase kihina vormi põhjale ja raputa peale fariinsuhkur. Koori ja viiluta õunad ning lao fariinsuhkru peale.
Sega kokku jahu, kardemon ja küpsetuspulber. Taina valmistamiseks lisa pehmele võile esmalt suhkur ja sega ühtlaseks. Nüüd lisa ühekaupa munad, seejärel maitsestatud jahu. Laota tainas õunte peale. Küpseta kooki 180-kraadises ahjus umbes pool tundi, kuni pind on kuldpruun. Lase hetk jahtuda ja kummuta kook serveerimisalusele, nii et õuntega pool jääb pealmiseks.
Koogi võib valmistada ka rabarberite või pirnidega.
Allikas: Toidutare.ee
Palju õnne blogisünnipäeva puhul! Ma ka avastasin et varsti tuleb endal 5 aastat blogimist täis, ise küll aru ei saa et nii palju aega oleks kulunud. Su blogi on armas, meil on pea samavanad pesamunad, sellepärast ka huvitav lugeda :)
Tänud Sulle, villapeiko :)