Millalgi nädal poolteist tagasi tegi suur R meie ratastele kevadise tehnoülevaatuse ja sellest ajast saame jälle rõõmsalt oma kaherattalistel ringi vurada. Käisime siis esimeseks asjaks kohe suure R-i juures külas, et katsetada rataste töökorda. Ilus õhtupoolik oli ja päris natuke jäime hiljaks, et päikest loojumas näha. Asusime tagasiteele veidi peale loojangut. Sellegipoolest, õhetava taeva saime sel õhtul kätte ja mõned pildid veel.
Meie majatagune on märtsikellukesi täis.
Olgu neid üks või palju – ilusad on nad alati ja pealegi tekitavad hea tunde, et kevad küll viibib, aga tuleb siiski.
Naabrinaise peenardel ajavad ennast krookused välja. Peakski minema vaatama, kas neid ilusaid kevadlilli on juurde tulnud või on talvega maa-alused elukad osa sibulatest rotti pannud. Mõned kaunidused on veel tärkamata roheluse vahel puude otsas rippumas ja varakevadel väga ilusad.
Poja kodu lähedale järvele on tekkinud valge luik. Ujus seal õhtuhämaruses uhkelt ringi ja piilus parte.
Ja päike oligi loojunud…
