Veel siis, kui õues oli lumine, pidasime Ingega plaani minna Hansaplanti. Kevadel muidugi, et saaks juba rõdule panemiseks lilli osta ja vaadata, mida head sealt veel endale soetada tahaks. Loomulikult tooks sealt väga palju lilli ja taimi ja lillepotte ja mida kõike veel koju, aga….kõigel on piir. Nii finantsiline kui ruumiline. Pealegi pole paha säilitada tervet mõistust, kuigi see tahab vägisi seal putku panna.
Igatahes kui minul sai kell kolm tööpäev läbi, jõudis K samuti kohale. Tema käis Mukri rabas bussitäie rahvaga loodusretkel. Kimasime ratastega koju ja Inge oli meid maja ees autoga ootamas. Parkisime rattad-suksud ära ning sõit Hansaplanti võis alata.
Tunnikesega olime kohal, võtsime korvi ja hakkasime poodlema. Kõigepealt said kohe korvi võõrasemad, mis lähevad kevadel esimestena rõdule silma rõõmustama. Sageli näen, et kortermajadel on pandud võõrasemad rõdupiirde külge ja mul on alati kahju vaadata, kuidas halva ilmaga neid seal tuul ja vihm räsib. Mul käivad nad just vastu toa akent, et oleks endal kaunis vaadata :) Nii mul ongi nüüd pottidega helesinised ja valged võõrasemad akna all. Igal aastal ma võõrasemasid ei ostagi, aga kui olen ostnud, siis just valgeid ja helesiniseid. Lisaks ostsime veel mingid lillekesed, millede nime ma ei märganud meelde jätta. Mõne aja pärast hakkan endale amplitaimi organiseerima, sest amplitesse ma võõrasemasid ei tahtnud. Möödunud aastal kasvatasin ise ilmatuma uhked kompositsioonid amplitesse. Ühes olid madalad lõvilõuad ja üks pisikese valge õiega ripptaim ja teises õilmitses terve suve vägevalt ronitatar. Igavesti suureks kasvas. Praegu on mul üks väiksem ronitatar toas, aga mingil ajal panen ta ikkagi suveks rõdule ja siis sügisel jälle tuppa. Kõik amplitaimed ostsin ma eelmisel kevadsuvel meie kohalikult turult ja lähen neid tänavugi sealt tooma.
Aga Hansaplantis. Käisime kolmekesi ja muudkui imetlesime, tõstsime midagi korvi, siis jälle vahetasime välja jne. Hullult raske on teha valikuid, kui seda valikut pakutakse nii palju. K oli eriti aktsioonis.Tema arvas iga natukese aja tagant, et just seda või teist taime on meile kohe kindlasti tarvis. Mina olin siis see pidur, kes arvas, et taimede vahele võiks kodus ise ka kuidagi ära mahtuda ja pealegi peaks keegi neid pidevalt kastma ja see ei ole kunagi olnud minu tugevamaid külgi. Kuigi, kuigi-oma rõduaiandusega olen ennast õpetanud korralikult taimede eest hoolitsema. Vähemalt nende eest, mis rõdul. Kui mõni suvel tuppa jääb, siis võib ka kastmata ununeda.
Mis seal ikka, parem näitan seda ilu piltides.
K sobitas ennast aeg ajalt mõnda mõnusasse dekoratsiooni ja unistas suurest terrassist.
Ja need lõbusad värvilised lilled said samuti meile rõdule, aga nimi on tuulde lennanud
Jäime Ingega uitama maitseainetaimede ja salatiliste vahele
Koju sai sealt komplekt nimega “Pizza” – rosmariin, liivatee, pune. Üldse mitte sellepärast, et ma pitsat teeks. Mulle lihtsalt meeldis selle poti lõhn :) Ilus oli ka.
Kodus sai talle potiümbris valitud ja elutseb köögis aknalaual. Nüüdseks juba lopsakam. Näis, võib olla istutan nad varsti suuremasse anumasse.
K-le jäi silma sidrunipuu. Seekord jätsime puukese veel poodi, aga võimalik, et ükskord toome sellise siiski endale koju. Mul on lapsepõlvest meeles, et lelle juures kasvas üks suur sidrunipuu ja selle lehtedel oli imeline lõhn, mis mulle meeldis. Niiet jah, sidrunipuu on plaanis.
Korraks kiikasime õue ka, aga kuna meil pole sealseid taimi tarvis, siis kaua me ennast tuulel räsida ei lasknud. Vaatasime kiirelt kõik kaunidused üle ja läksime siseruumidesse tagasi.
Lõpuks sattusime tubaste püsitaimede juurde ja esmalt kohe kaktuste alale. Sinna jäi mul K päris tükiks ajaks pidama ja jooksis muudkui mulle erinevaid kaktuseid näitama. Ta oleks olnud nõus kõik kaktused koju vedama, aga lubasin tal valida endale välja kaks, mis kõige rohkem meeldivad. Kaktus on ühe pubelooma toas üks mõistlik lill. Ei kurvasta väga, kui omanik teda kasta unustab. Kuna seal poes on väga lahked ja asjatundlikud töötajad, siis eelnevalt sai uuritud ka nende isendite kasvukiirust. Ühele neist tulevad külge marjad, millest saab moosi keeta ja see meeldis K-le väga. Ta kujutab juba ette, kuidas hakkab kaktusemoosi keetma, aga….ei kujuta ette, et väikese kaktuse peale ei tule neid nii palju, et moosi keeta :P Niiet jah, loodame, et kaktuseke kasvab kiiresti ja saab marjule minna otse oma toas.
Muidugi oli seal imeilusaid orhideelisi
Selline väikeseõieline isend on meil kodus olemas. K-le kingiti see mõned aastad tagasi sünnipäevaks ja hetkel on ta ennast taaskord sättinud õitsema
Meil kodus on ta selline
Hortensiaid ma ainult imetlesin, sest ma ei oska nendega vist ümber käia. Selle mille ma ükskord koju tõin, suretasin üpris kiiresti välja.
Kuni mina endale toalilli valisin, leidis K jälle ühe väikese puu, mida meil kohe kindlasti oleks koju tarvis.
Siiski, siiski jäi seekord ost sooritamata.
Märkamatult olime jõudnud peaaegu kassadeni ja vaadata jäid vaid nõud ja igasugused muud vahvad vidinad.
Tegelikult enne väljumist istusime korra kaupluse kohvikusse ja olime imestunud, et süüa meile enam ei antud. Saime vaid kohvi tellida. Asjale saime pihta siis, kui valjuhääldist teatati, et kauplus suletakse viie minuti pärast. Kell oli märkamatult saanud kuus. Jah, aeg sellises toredas kohas lausa lendab.
Kuni aga võimalust veel oli, rüüpasime kohvi(ma teen seda umbes 3 x aastas) ja K imetles oma nunnut kaktust.
Korvi jõudis lisaks ümbrispottidega kaktustele, maitsetaimedele ja võõrasemadele veel üks lõhnav draakonipuu ja kummi – viigipuu.
K- muide siiani undab et tahaks Hansaplanti suvel tööle minna. Poes pakuti :) Balti jaamast pidavat isegi iga päev sinna buss käima töölistele ja suvel on vaja lapsi appi kastma ja taimekesi tassima. Jah, ega ma ei keelaks minna, jõukohane ja tore tööots suveks, aga…katsu sa siit käia varahommikul üle Tallinna kusagile x-kohta :( Seega jah, tuleb lähemal otsida mõnda tööotsa.
Kodutee oli ilus ja päris hea, et selline kauplus asub meist ohutus kauguses. Muidu ma käiksin seal liiga tihti :)
Kiirel ülelugemisel tuvastasin, et kodus on mul nüüd juba 21 toataime. Nendest 2 suurt ja teised alles kasvavad. Trepikojas on 4 jõulukaktust ja kaks kalanhoed. Neid on lihtsalt kingitud ja ma pole raatsinud ära visata. Jõulukaktused õitsevad pealegi igal aastal nii rikkalikult oktoobri lõpust aprillini välja. See üks suurtest on täitsa nimetu. Olen lapanud läbi kõiksuguseid toataimede raamatuid, aga pole leidnud midagi sarnast. Näitasin pilte Hansaplantis asjatundjatele ja ka nemad ei osanud öelda, millega tegu. Niipalju me välja mõtlesime, et ta võib mingi sukulent olla. Kui ma neid kõiki lilli korralikult kasvatan, võib meil siin üks kena päev džungel tekkida, aga loodan, et aasi nii hulluks ikka ei lähe.
Praegu võtavad suure osa aknalauast enda alla hoopis väikesed taimed – tomatid, paprikad ja tšillid. Basiilikud samuti. Jätkub nii endale, kui laialijagamiseks.
