Mulle meeldib osta kvaliteetseid kangaid. Neid kohti, kust ma üldse soostun kangaid ostma, on vähe ja ostes peavad olema täidetud mõnedki olulised tingimused.
Kui rääkida puuvilltrikotaažist, siis kangas peab olema ökoloogiliselt puhtalt toodetud, katsudes mõnusalt pehme, isikupärane ehk siis mitte laialt levinud, värvipidav ja mitte vähe oluline on see, et toodetud oleks ta tehases, kus töötajatele makstakse õiglast palka. Nii ongi saanud üheks minu valikukriteeriumitele vastavaks firmaks Studio Liv Fabrics.
Sealt saab osta omatoodangulisi kangaid, mida toodetakse limiteeritud kogustes ehk et 50-60 m. Selline kogus tähendab seda, et osta saavad kangast heal juhul umbes 25 inimest, sest enamus kangaste puhul on minimaalne ostukogus 1,5 m, et midagi asjalikku õmmelda ja pole võimatu, et keegi ostab hoopis 4 m korraga. Selle 4 meetrise kogusega õnnestub riietada ühtemoodi kangasse nii ema, kui tütred. Seega, 25 inimest, kes ei pruugi kõik elada isegi Eestis, jaotuvad just nii hajali, et samasuguse kangaostuga inimene jalutab vastu vähetõenäoliselt. Pealegi kõik ei pruugi kangast õmmelda isegi samal aastal. Mõnel jääb seisma ja ideed ootama, mõnel saab kohe valmis õmmeldud.
Minul ongi nii, et helesinise põhjaga kangas Üks eesti suvepäev, kollektsioonist EV100 sai kiirelt valmis, aga teine, lavendlililla põhjaga…ootab oma aega ja ideed kapis.
Kanga mustri autoriks on Eesti moeillustraator Anneli Akinde.
Lisan siia tootjapoolse kangakirjelduse:
Kahepoolse mustriga portekangas.
Mustri osa on ca. 64 cm ja portede vahele jääv ühevärviline ala ca. 44 cm.
Alumised rukkililled on 8 cm, ülemised 6 cm.
Enne portet olev ühevärviline äär/ala 5 cm
• digiprint single jersey
• 92% puuvill 8% elastaan
• kaal 200g /m2
• laius 180 cm
• OEKO-TEX 100 sertifikaat
• toodetud Euroopas
Pesu 40 kraadi. Triikimine 110 kraadi. Tsentrifuug max 600 pööret. Mitte pleegitada! Kangas võib füüsilisel kujul olla vähem erksamate värvidega!
Kasutusjuhend on muide soovituslik ja seda järgides on suurem tõenäosus, et kangas särab ja rõõmustab kauem, kui sellega valesti ümber käies.
Kleidist endast.
Mina õmblesin sellest helesinisepõhjalisest kangast pika kleidi oma miniale. Kenale päevitunud naisele on see kirkaks kaunistuseks. Kui hakkasin mõtlema tegumoodi, siis välistasin kohe lühikese või midi-variandi. Sellise kauni portega kangas lausa nõuab pikka kleiti. Kui õmmelda sellest lapsele, siis väga läbimõeldult kangast kasutades, sest muidu on tulemuseks ei kaks ei poolteist. Lühemas täiskasvanu kleidis kipub samuti kanga idee kaotsi minema. Maitse küsimus, loomulikult. Toon siin välja ainult isikliku seisukoha, mis ei pretendeeri absoluutsele tõele, kuid loodan, et ülikoolis kunsti õppides jäi külge hea tunnetus :)
Kleidi õmblemiseks ma mingisugust lõiget ei kasutanud. Selleks, et portel säiliks sirge serv, tuleb välja lõigata sirge alumine osa. Kui tahate õmmelda kellukese lõikega alumist osa, siis kaarjas serv ei järgi porte sirget serva ja tulemus on kehvake.
Meie kleidil on seelikuosa volditud. Keskel – ees ja taga ning külgedel on vastandvoldid, ülejäänud on ühesuunalised. Seal on nüüd variante küll, mida kasutada. Kelele meeldivad ainult ühesuunalised, kellele ainult vastandvoldid ja kellele üldse kroogitud.
Ülemine osa sai lõigatud lihtsalt ühe maikasärgi järgi, sest minia soovis sellist ülemist osa, mis jätaks võimaluse kanda kleiti suvesoojaga ja samas saab peale panna kampsuni või boolero nii, et varrukad ei segaks.
Kõik servad on kanditud diagonaalkandiga ja pealt tepitud kaksiknõelaga.
Vööks on piltidel samast kangast toruvöö, aga miks mitte kanda seda mõne teise vööga.
Selline sai meie suvepäeva kleit. Üks väike jupp jäi sellest kangast alles ja üsna pea saab sellest lihtsa kleidikese viiene piiga. Siis tulevad ka ema – tütre pildid :) On veel paras aeg nautida suvekleite, sest suvi kestab. 30+ palavus on ilmselt selleks korraks läbi, aga tüüpiline Eestimaine suvi on täiesti olemas. Nautigem siis kleitidest saadavat rõõmu. Jõuab õmmelda ja jõuab kanda!
Kust ma veel kangaid ostan? Püüan toetada ikka vähemal või rohkemal määrel Eesti ettevõtjaid. Kui lausa ei tooda, siis vähemalt toob maale ja kui toob maale, siis on oluline, mida ja kust. Mõnes järgmises postituses tuleb kindlasti juttu :)
Pingback: Väikese preili kaunis suvepäev |