Nüüd on ta tõesti käes, talv.
Sel aastal tuli ootamatult hilja ja nüüd peaksid olema rahul nii lapsed, kui suured.
Minumeelest on teist lausa parasjagu.
Lugesin just ühte artiklit, kus sünoptik pealkirjas väitis, et ASJALIKUM sadu võib kohale jõuda alles laupäeval :)
Alles see oli, kui mitu päeva järjepanu sadas nii, et metsavahel elavad inimesed ei saanud liikumagi. Ju polnud piisavalt asjalik sadu veel.
Õhtuti, kui ma koeraga õues käin, on tegelikult olnud imeliselt ilusad ilmad. Eile sadas laia ja pehmet lund, armu või ära. Iga kord taban ennast mõttelt, et ma jalutaks nii hea meelega koeraga tunnikese…..kui ta ei veaks mind hangest hange. Tema energia ja neljarattavedu on ikka nii meeletud, et ei minu jõud ega mõistus hakka sellele peale.
Aga jah, ilus talv on praegu. Ei ülearu külm, ei ülearu soe. Selline võiks olla veebruari lõpuni ja siis ahhoi kevad.
Kirke on kusagilt endale köha hankinud. Esmaspäeval tuli lasteaiast ja köhatas kahtlaselt, teisipäeval hakkas asi süvenema.
Nii me nüüd olemegi kaks päeva köha ravinud. Intensiivselt. Islandi käokõrve teega ( muide ta joob seda), sibula- mee tõmmisega, sinepijalavannidega, auruga ja täna ostsin kodumaise ravimtaimedest köh – köh siirupi ka. Köhast tuleb lahti saada ennem, kui asi hullemaks läheb. Niikuinii tulevad hädad alati valel ajal, siis vähemasti mingu ruttu ära. Täna jäi meie köh -köh-i pärast üks kuu vanuse beebi pildistamine ära. Mis teha. Lepime uue aja kokku. Ja öösel ei saanud me muidugi kumbki magada :( Kirke lihtsalt muudkui köhis ja mina kuulasin, rahustasin, toetasin.
Aga täna vaatasin õue, ilm tundus helge ja hakkasin õmblema ühte tekki. Põhi on koos, läheb aplitseerimiseks. Eks varsti ole näha, mis tast saab. Lasen mõttel lennata.
Nii, koer annab märku oma vajadustest. Vatid selga ja lähme õue. Siis paar võileiba, lisaks hommikusele kolmele ja vaatab, kas läheks magama või teeks veel tööd :)
Nautige talve.
Üks päev läksin õue, et pildistada põõsast, aga tükike koduauulist jäi samuti peale.
