Enne kui suvi päris otsa saab, tuleb kirjutada suvekleitidest. Tänaseks on küll juba veidi üle nädala septembrit olnud, aga õues on meie rõõmuks ikkagi suvi. Eile linna sõites oli lausa +28 ja kuigi täna sadas vihma, oli sooja ikkagi +20 ja seda ei juhtu just sageli, et sellisel ajal käid õues õhukese kelidi ja paljaste säärtega. Tänavuse lõunamaise ja pika suve eest oleme vägagi tänulikud.
Aga suvekleidid.
Nendega on nii, et suve hakul õmblesin neid mitu tükki, vist 4. Kaks on praeguseks piltidel olemas, aga kahega pole kuidagi õnnestunud kaamera ette last saada. Praegu on mul lihtne, sest ka endale õmmeldud kleidid võin vabalt tütrele selga pista ja kleite saame üksteiselt laenata vastavalt vajadusele.
Kaks esimest olid meil tihedas kasutuses reisil käies. Kolmandaga lehvis K reedel kooli. Neljas on rohkem selline rannakleit, seisab praegu juba kapis ja ootab järgmist suve. Ehk õnnestub needki kaks enne suurt sügist pildile saada. Elame – näeme.
Esimesed pildid tegime juuni alguses Kadrioru pargis. Tundub, nagu sellest oleks möödas juba terve igavik…
Käisin seal pildistamas ühte toredat perekonda ja K tuli pärast ise rongiga Tallinna ning saime Kadriorus kokku.
Tänased kaks kleiti on õmmeldud ühe ja sama lõike järgi, mida ma olen kasutanud juba päris kaua. Ikka kohandades seda nii ja naa, sest tegemist on klassikalise põhilõikega. Sellise põhilõikega, mida mittekuiüks ajakiri või tootja ei saa pidada enda omaks. Ka siis, kui ta on seda oma ajakirjas või disainis kasutanud. Sellel põhilõikel siis võtan ja muudan oma tujude järgi kaelust, pikkust, seelikuosa laiust, üldist avarust jne. Põhilõige, on põhilõige ja see on kõige alus.
Mõlemad kangad on seisnud mul kapis üle aasta ja ootasid oma aega. Kui kevadel olin fakti ees, et polegi midagi reisile kaasa võtta, mis oleks lihtne, mugav ja mittekortsuv – panin pea kappi ja vaatasin, milline kangas mind kõnetab. Juhtumisi just need neli kangast kõnetasid ja sellepärast kelite neli ka sai. Need kaks, mis pole selles postituses on pisut teistmoodi, aga nendest siis, kui ükskord nad pildile saab.
Järgmised pildid on pildistatud juba reisil olles, kaunil Korfu saarel. Jah, siiani veel ei saa me suvisest reisist üle ega ümber. Praegusel sügiskuul on lausa lust lapata mõned blogipostitused tagasi ja käia virtuaalselt oma reis veelkord läbi.
Tegemist on trikotaažkangastega 95% puuvilla 5% elastaani. Üks veidi tihedam, see mis ankrutega – õhem. Sellest ka alumise osa erinevus – kirju itaaliahõnguline kleit sirge alumise osaga ehk naiselikum ja ankrutega kangast sai kellukeselõikeline tütarlapselikum kleit. Kaelused mõlemal kleidil töödeldud lõikekohase kandiga. Käeaugud heledal kleidil samuti lõikekohase kandiga ja tumedamal kleidil diagonaalkadiga, mis on peale tepitud.
Mõlemad kangad on pärist Studio Liv Fabrics-ist, aga kanga tootjaid polnud kusagilt välja lugeda. Kangaste servas neid äratoodud ei olnud ja mina enam ei mäletanud.