Tähelepanekuid elust eneset

Kui mina olin väike laps, siis oli….ilm ilusam ja rohi rohelisem :) On ju nii, eakaaslased ? No aga ei ole ainult nii, sest see tähelepanek puudutab ka seda aega, kui mu enda kaks poega lapsed olid. Kuid…millest ma tahtsin siis rääkida.
Kui olin laps, oli minu kodu lähedal suur kelgumägi. Sama lähedal, kui praegu on meil kelgumägi Raplas. 7 min teekond. Selle vahega, et mina elasin linna äärealadel eramurajoonis, Raplas on aga mägi suisa keset linna ühe gümnaasiumi taga.
Laupäeval oli õues imeline ilm. Säravselge sinine taevas, müstiliselt kaunilt härmas loodus ja külmapoisid ei kippunud samuti nina ära viima. Suundusime lapsega kelgutama.
Tagasipõige minu lapsepõlve…..nädalavahetuseti oli mu kodulähedane mägi paksult rahvast täis. Linnarahvast, lähitänavate rahvast, lapsi, noori, täiskasvanuid. Kes kelguga, kes pepulauaga, kes suuskadel, kel oli hoopis omatehtud imevigur. Kõigil oli lõbu laialt. Pühapäevane pilt meie Rapla mäel aga oli kurb…..olime seal ainukesed.
Ok, ma saan aru, minu põlvkond elaski enamasti õues. Tuppa tulid ikka pimedas, kui ema hüüdis ja õue mindi varavalges, kui polnud koolipäev. Tuppa jäämine oli pigem karistus ntx koristamata toa eest :D
Nii oli see ka siis, kui minu pojad olid väikesed. Õues oldi ikka suurema enamuse päevast. Ka siis, kui meil oli koju tekkkinud juba esimene eelajalooline arvutimängumoodi värk, läbi helitehnika ja kassetimängija ja siis, kui oli kodus esimene pärisarvuti. Lapsed jooksid palju õues, olid terved ja tugevad. Pigem oli tegu neid tuppa saada.

Mida ma tahangi siis küsida. Et kas tänasel päeval istuvad lapsed vaid arvutites ja vanemad on sellega seoses õnnelikud, et lapsed ei sega? Miks ma ei näe õues möllamas isegi neid lapsi, kes pole veel arvutiealised ja võiks/peaks olema õues lustimas koos vanematega? Või pannakse põnn varakult arvuti taha jalust ära ja ise flirditakse ennastunustavalt teises arvutis? Tegelikult on see nukker.
Ma usun, et minu plikatirts on õnnelik, et ema viitsib temaga käia kelgutamas, möllamas, loodust avastamas, lumes püherdamas, mäest alla rullimas. Ma ei kasvata last nii, et kooli minnes ta ei teagi, mis tänapäeval nii vajalik arvuti üldse on :) Kuid laps käib arvutis vaid väga kindlates kohtades ja vaid siis, kui ma leian, et ta tõesti võib selle natukese aja seal saada. Kaugelt mitte iga päev isegi. Meil ei ole sel teemal kodus ei jonni ei kisa. Ei hüsteeritseta, kui ema ütleb, et aeg on täis ja tänaseks aitab. Palju suurema rõõmuga laps hoopis, meisterdab, joonistab, uurib raamatuid või laulab, käib õues ja õhtuti loeme koos raamatuid.
Olen ma siis tõesti nii lootusetult vanamoodne? Igatahes mina eelistan tervet, punaste põskedega last ja koosveedetud kvaliteetaega.

õues

Mäele sõites saab emme ka trenni teha, olles veohobune :)

õues

Mäele tuleb aga ronida ikka oma jalgadega

õues

Suur mägi ja väike laps

õues

ning nurinata uuesti ja uuesti üles :)

õues

Vahest käiakse kummuli, aga ei heida meelt

õues

Looduse meistriteost okstel peab aga lähemaltki uurima, sest lumeräitsakad on ju nii ilusad

õues

Tõesti, õues on mõnus!!!

Rubriigid: FOTOGRAAFIA, MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD.. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

7 Responses to Tähelepanekuid elust eneset

  1. Tiina kirjutab:

    Jah, Sa oled absoluutselt vanamoodne:)
    No minu naabril on 3 last ja kui vanem laps köib juba ise õues, siis 2 nooremat värske õhtu kätte ei tooda. No kust neils ee harjumus siis tuleviksu õues käia?! Mida pole, seda pole.

  2. KK kirjutab:

    Meil on mägi ja liuväli pimedani hõivatud. Kui ma koeri jalutan, siis kostavad nii mõnusad hääled, mis tekitavad nostalgiat :)
    Maavärk

  3. Administrator kirjutab:

    Las ma siis olla vanamoodne :D Laps on see eest rõõmus ja roosa :P

    Oi, Signe, seda on hea kuulda, et teil võimalusi kasutatakse ! Tõesti võimalik, et maal elatakse veel loodusega kooskõlas.

  4. Kohalik mammi kirjutab:

    Arvan, et muretsemiseks pole põhjust – see mägi, mis pildil, ei ole Rapla laste traditsiooniline kelgumägi ning on oma maanteetaguse asukohaga ebamugav. KEK-i metsas endisel terviserajal olevad mäed on raudteejaama kandi lapsi täis igal nädalavahetusel, ka nädala sees peale koolitunde on seal ilusa ilmaga mitmed rüblikud. Mahlamäe lapsed käivad jällegi pigem Tammemäel.
    Möödunud pühapäeval oli suur osa Rapla kelgu- ja suusahuvilisi Palukülas, kus olid muuhulgas võistlused. Palukülas käib Rapla rahvas perekonniti autodega tõepoolest massiliselt ja sealsed mäed pakuvad oluliselt enam kui see saviaukudesse rajatud mäeke, mis on pigem suusaraja osa.
    Tõepoolest, Raplas ON sportlik rahvas:)

  5. Inx kirjutab:

    Oi, kohalik mammi, seda on suur rõõm kuulda igatahes :)
    Ma muide ise avastasin selle koolitaguse mäe alles eelmisel aastal ja enne seda käisime ka lapsega Keki küngastel….aga ka seal olime ikka kahekesi :D Ju me ei oska sel ajal sattuda, kui teised möllavad. Igatahes on tore teada, et lapsed siiski käivad õues.

  6. piret kirjutab:

    Väga vahva, aga kus asub see kelgumägi?

  7. Inx kirjutab:

    Kelgumägi asub Vesiroosi Gümnaasiumi kõrval Raplas :)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga