Täpid meie köögis.

Üks suur täpi/mummu armastaja olen ma olnud juba iidsetest aegadest. Kangakappi olen ma aastatega ikka kogunud täpilisi iludusi ja mõned satuvad vahest kööki ka. Hiljuti leidis endale kodu meie juures üks täpiline tass. Oleks neid rohkem ka siia mahtunud, aga poes – oh häda – oli tõepoolest vaid üks selline tass. Nii sai ta endale naabriks hoopis samamoodi valge/punasega, aga triibulise õekese. (Triibud ja ruudud on täppide kõrval minu järgmised lemmikud).
Viimasena kolis meie kööki üks täpiline pott. Nimelt termospott.

FB-s oli ühel päeval ilus pilt punasest valgete mummudega potist, mis köitis kohe minu tähelepanu. Asja uurides selgus, et on võimalus selline pott võita. Ma juba suvest saadik olen poes termospotti vaadanud, aga ikka pole olnud üleliigset krabisevat seda osta. Nii tunduski see hea võimalus saada endale loosiga selline vajalik pott ja boonusena veel imeliselt mummuline. Kui väga tahta, siis saab, eks. Loosiõnn naeratas ja pott ilutseb meie köögis.
Pean ütlema, et ääretult praktiline abiline. Kui toit saab varem valmis, saab seal seda kenasti soojas hoida, kuni saabuvad sööjad. Igal pühapäeval hoiab aga meie pott oma kõhus soojas pannkooke.
Pühapäev on meie peres pannkoogipäev. On ikka mõnus küll laduda valmivad pannukad potti ja kui lõpuks see tänamatu töö tehtud, on pannkoogid kenasti soojad. (Tänamatu sellepärast, et küpsetamise aeg on kordi pikem, kui ärasöömise aeg ). Aitähh fortuunale :)

Kirke muide on pühapäeviti ka hirmus köögilainel tegelane. Öösärki seljast ei saa, aga potid, pannid ja muud nätsikud on juba valmis, et nukkudele hommikusööki “keeta”. Kõigepealt istub ta köögis, pott ees ja räägib väga elavalt, millist toitu ja kuidas ta valmistab ning seejärel suundub vannituppa” keetma”. Sellest on ta aru saanud, et lödistada on seal ohutum, kui köögis :)