Peale suve olin ma veidral moel arvamisel, et tuleb september ja elu läheb rahulikumaks. Ilmad muutuvad jahedamaks, sebimist ja liikumist vähem ja tuleb tüüne rahu.
Eksisin. Oi kuidas eksisin!
September tuli kaela nagu tohutu laviin. Puhkuselt tööle tulles tuli välja, et sada asja tarvis korraga teha, organiseerida, korraldada, kokku leppida jne. Lisaks veel igasugused muud tööd ja tegemised isiklikus plaanis ning K asjad ja üks hetk oligi tunne täpselt selline, et appii…juhe tahab kokku joosta.
Sõitsin rattaga töölt koju, pea mõtteid täis. Mõtted tulid ja läksid. Üks hetk mõtlesin, teine hetk oli mõte juba uitama läinud, järgmine mõte pähe tulnud, kolmaski otsa ja jälle rööpräheldes ära ununenud. Võtsin appi paberi ja niikui tuli miski olulist meelde, panin kirja. Peale seda läks pinge pisut väiksemaks ja hirm, et ma jumala eest midagi olulist ära ei unustaks – taandus.
Sellegipoolest oli aeg väga pingeline ja aitas sellest välja tulla üks mõnus laupäev koos lastega. Võtsin K ja noorema R-i ning veetsime 3 tundi Mustamäe ElamusSpa-s. Käisime seal esimest korda ja vaatamata krõbedale hinnale olime lõpptulemusena väga rahul. K põhiliselt sulistas ja mulistas kuskil ja meie R-iga väisasime saunu. Peale veemõnusid läks kõht tühjaks ja sõitsime T1-e sööma. Seal on neljandal korrusel paras hulk söögikohti ja meile meeldib seal üks selline, kus saab sushit ja muud Aasia toitu.
September sai lõpuks läbi, tuli oktoober…ja möll jätkus. Nüüdseks olen kaotanud lootuse, et enne uut aastat rahulikumaks läheks. Kalender täitub ülihelikiirusel nii minu kui K tegemistega, tööl on kogu aeg keegi puhkusel ja kaadri nappus annab alati tunda nendel, kes tööl. Tagatipuks on tulemas K ja minu enda sünnipäevad ning kaugel need jõuludki enam on. Kogu selle tohuvahobu positiivne külg on ainult see, et sügis möödub märkamatult ja ei jõuagi sügiskaamosele keskenduda.
Aga….mis ma siin siis halan, sest tegelikult on kõik hästi ja elu on tore. Isegi loodus on praegu veel kohati selline, et rõõmustab silma. Kuldkollane, punane ja roheline segamini. Tõeline värvide pillerkaar. Kui veel päike paistab, siis tundub nagu oleksid sattunud silmipimestavasse kuldkollasesse päikeseriiki. Tänaseks tõsi küll…alloleva pildi kased on ennast paljaks visanud.
Kuidas meil aga sügis on läinud?
K käib otsapidi kuuendat aastat koolis ja muusikakoolis. Kool-muusikakool-laulustuudio said sel hooajal üllatavalt kiirelt paika loksutatud. Vähemaks ei lähe veel midagi, tuleb aina juurde. Muusikakoolis on lisandunud sümfonjettorkestri proovid, kus K mängib sellest aastast kaasa klaveril. Laulustuudios on tulnud lisaks koorile ja soolole juurde ansambliga laulmisi. Ja et kõike liiga vähe ei oleks, leidis tips endale veel 3x nädalas toimuva kergejõustiku trenni. Kolmel päeval nädalas jõuab ta koju õhtul seitsmeks, kahel päeval õnneks poole kuueks.
Aga koolis läheb õnneks jätkuvalt hästi ja teistes kohtades ka. Seega kui jaksab, las aga käib igal pool kus tahab. Mina omalt poolt jälgin vaid, et ta püsiks hea tervise juures ja meel oleks rõõmus. Piisav hulk aluselise vee tarbimist päevas on abiks ja lisaks sipelgapuukoor ning C-vitamiin.
Suve lõpus oli probleem klassijuhatajaga….teda lihtsalt polnud, aga õppeaasta alguseks said lapsed õnneks endale uueks klassijuhatajaks õpetaja, keda nad soovisid – kunstiõpetuse õpetaja. Esimesel klassikoosolekul saime lapsevanematega pisut aimu, kellega meil tegemist ja tundub, et kõik on hästi. Juba võetakse ette igasuguseid toredaid koostegemisi. Näiteks detesembris minnakse vaatama Estonia teatrisse “Pähklipureja” balletti. Olime paar aastat tagasi K-ga seda vaatama minemas, aga siis tuli tal midagi vahele ja mina käisin tookord teatris balletti nautimas hoopis noorema R-iga. Nüüd saab temagi selle elamuse kätte, sest ballett oli imeilus. Mingisse kohta lähevad nad detsembris veel, vist oli Kurgja.
Eelmisel aastal, just K sünnipäeva päeval, käisime Alexelas kuulamas maailmakuulsat pianisti Peter Bence-t. Sel aastal oli Peter uuesti oktoobris Eestis, aga kuna piletid sinna on kallid, jätsime need soetamata. Mõtlesin, et läheks sel aastal midagi muud kuulama-vaatama. K muidugi pisut kurvastas, aga jäi minuga siiski nõusse. Aga….kui midagi väga tahta, siis ikka saab. Paar päeva enne kontserti helistas mulle sõbranna, kes arvas, et me niikuinii läheme kontserdile, aga et kas ma tean, kes võiks veel ühte piletit tahta…temal juhtus nii, et tütar ei saanud tulla ja pilet jäi üle. Nii panimegi üks pluss üks kokku ja K läks koos minu sõbrannaga kontserdile. Laps õnnelik ja mina ei pidanud kahte piletit ostma. Tuli kontserdilt ülivõrdes emotsioonidega ja teatas, et kui pianist tuleb kolmandat korda Eestisse esinema, tahaks tema jälle kontserdile minna. Eks see ole hea kontsert ka, Peter Bence ise kahtlemata väga andekas pianist ja inimesena tagasihoidlik ning armas.
Koos on meil lähitulevikus sellistest ägedamatest kontserditest ees jaanuaris Venemaa Riiklik Akadeemiline Vivaldi orkester. Tõotab tulla väga hea kontsert ja on mida oodata. Sinnani on loomulikult aega ja vahepeal oleme käinud ja käime veel teisigi esinejaid nautimas.
Näiteks alles sattusime puhtjuhuslikult toredale kontserdile KUMU-sse- Lihtsalt juhuslikult pakuti kahte piletit täitsa tasuta ja nii me läksimegi. Otsakooli õpilaste konkurss – kontsert. Väga eripalgelised ja huvitavad etteasted. Klassikat, kergemat muusikat, džässi…Nauditav kontsert ja K avastas koosseisudes isegi kaks oma muusikakooli õpetajat.
Minu uus hooaeg jätkub nii jooga trennides kui ka latinotantsu trennides. Püüan need kaks oma kiire elutempo vahele ära mahutada, sest muidu hakkan äkki veel kusagilt kärisema. Endale peab aega leidma, füüsiliselt ennast liigutama ja peale vaimselt väsitavat päeva ei ole midagi mõnusamat, kui minna ja ennast korralikult tühjaks pingutada. Meie jooga trenn ei ole selline vaikne ommmmmm- istumine. Ikka korralikult intensiivne ja pingutust nõutav trenn. Kui pärast veel ennast korralikult ära venitada…siis tunne on väga mõnus. Latinos sama…1,5 tundi korralikku rabelemist. Samba, salsa, bachata, džaiv ja muud ladina rütmid. Igatahes on see trenn nii kehale kui hingele. Peale trenni saunas saab ihu puhtaks ja samas genereerime laval istudes ideid, mida koos teha või kuhu minna. Alles siin näiteks käisimegi koos Tallinnas restoranide nädala raames kolmekäigulist lõunat söömas. Väga lahe koht – Rae Meierei – ja hästi maitsev toit. Mis ei olnud aga sugugi tore, siis see, et peale söömist läksime ikkagi oma trenni tegema. Järgmine kord paigutame kindlasti trenni ja söömise erinevatele päevadele. Muidu ei jaga täis kõhuga ei pea ega jalad.
Kui ma tavaliselt pimeda saabudes hakkan muutuma uniseks porikärbseks ning hommikuti võimelda ei viitsi, siis sel sügisel imekombel olen veel täiesti energiat täis. Leidsin endale mõnusa hommikujooga videotreeningu ja nii me siis koos meeldiva treeneriga veedame hommikuti koos 20 minutit. Selleks pean ma muidugi tegelema meeletult enesedistsipliiniga, aga see pole ju ometi paha. 6.30 äratus, teen lapsele süüa, saadan kooli ja siis….panen smuuti koostisosad blenderisse, võimlen, joon smuuti ära, pessu, riidesse ja tööle. Tükk aega kasutasin peale lapse kooli saatmist olevat vaba aega raamatu lugemiseks, aga sügisel hakkasin tundma, et enda venitamine, soe lagritsa-ingveri tee ja dušš on vajalikumad. Lugemise aeg jääb nüüd õhtusse. Ehk siis tunnike enne uinumist. Kui isegi(ja seda juhtub sageli) teen õhtul tööd, siis pool tundi kuni tunnike lugemiseks peab ikkagi jääma.
Sügisesse on jäänud ka kaks reisi Stockholmise, aga nendest kunagi ilmselt eraldi.
Nii see sügis meil kulgebki. Rõõmsalt. Ahjaa, reede õhtul käisin külas trennikaaslasel, kes otsustas kutsuda kokku sõpruskonnast väikestviisi raamatuklubi. Võtsin oma öökapiraamatud kaasa ja käisin vaatasin, mis värk on. Igati lahe õhtu kujunes välja. Palju erinevatel teemadel arutlemist, hea söök ja palju naeru.
Meie väikeses linnakeses ja ka pealinnas on pidevalt nii palju põnevat toimumas, et kogu aeg leiad midagi, mis huvi pakub. Nii ongi, et kohti kus käia on kõvasti rohkem, kui aega(vahest ka raha). Lõpuks rõõmustab hoopis selline teadmine, et jessss, mittemidagi sellist kusagil polegi, kuhu ma tahaksin minna! Saab kodus olla :)