Kohe saab läbi märtsi viimane nädal. Nädal on iseenesest olnud kevadine, aga eile õhtul koeraga tavapärast õhtust tiiru tegema minnes, võttis meid õues vastu tõeline talvemuinasjutt. Hetkeks tekkis juba hirm, et no nüüd on jälle jõulud käes. Tahaks ju kevadet, sooja, päikest. Lund oli sadanud maha kena 4 cm, puud olid härmas. Lootsin, et hommikuks on see läinud, aga võta näpust. Hommik võttis meid vastu kauni talveilmaga. Lisaks hulgale lumele ja kaunitele puudele, oli ka särav päike väljas. Nüüd, kui pool päeva on juba möödas, on lund sulanud pisut vähemaks.
Ilmataat ei väsi meid üllatamast.
Päev varem käisin aga kodu läheduses luusimas ja leidsin vees sulistavad kevadlilled ning ärkava võsa :)
Koos saabuva kevadega on ärganud ka meie kodused lilled uuele elule. Alpikann puhkas päris lühikese aja ja puhkes uuesti rikkalikult õide. Orhidee, mille sain eelmisel kevadel kingiks, otsustas aasta hiljem uuesti avada oma imelise esimese õie ja nagu näha…neid tuleb veel ja veel. Lugesin nupud kokku ja sain 14 punga.
Kohe lõppeva nädala esmaspäeval, oli mul rõõm viibida KUMU-s “Nikon NPS in Tallinn” üritusel. Rahvast oli seal lisaks eestlastele ka Lätist ja Leedust. Kohe palju rahvast. Uudistama tulid kaugelt mitte vaid Nikoni kasutajad, sest huvi maailma tippfotograafide vastu on ju kõigil. Esimene osa sisaldas muidugi üritusele kohaselt hulga numbreid ja uute kaamerate promomist. Teises osas oli aga kohtumine kuulsate fotograafidega, mida kõik väga ootasid.
Sellest räägiti Tallinna TV-uudistes, videoklipil alates 12.30
http://www.tallinnatv.eu/index.php?id=1986
Esimesena astus publiku ette Bill Frakes , kes on kuulsust kogunud just spordifotograafina ja paljude videote autorina.
Bill Frakes isiklikult
Ja siin mõned tema töödest.
Selle mehe videokogumikus on väga liigutavaid ja huvitavaid lugusid. Soovitan soojalt neid vaadata, kel asja vastu huvi. Tema kodulehel on need lahkelt vaatamiseks väljas.
Järgmist fotoguru, Joe McNelly-t, ootasime päris tükk aega, sest nagu lennukiga saabujate puhul ikka, esinevad ootamatused. Ootamine oli aga igati seda väärt. Tõttöelda, oligi see päeva parim ja huvipakkuvam osa. Väga voolava jutu, hea huumoriga ja andekas fotograaf rääkis oma tööst ja tegemistest sellise kirega, et ei jäänud kahtlust – see on tema elu. Väga huvitav oli jälgida fotoreportaaže, kus sai selgust foto sünniloost. Protsess on ju alati põnev ja sealt on palju õppida. Selle mehe töid on sageli ka National Geographic-u ajakirjas.
Joe McNelly
Joe fototegemised on viinud teda hulludesse oludesse ja kõrgustesse. Igasuguseid põnevaud asju on ju sageli seal, kuhu on raske pääseda.
Ja siin siis vaid kaks tema tööd, sest kel huvi, otsige netist. Neid on seal hullumoodi.
Siin üks intervjuu Joe McNelly-ga
http://tv.delfi.ee/video/5Vj56onh/
Selle teema lõpetuseks panen siia üles ühe Joe tehtud video, mis mulle hirmsasti meeldis :)
Ülejäänud nädal sisaldas meil nagu ikka – tööd, lauluringe ja koduseid tegemisi. Ühel päeval ka hulga külalisi. Tegelikult lausa kahel päeval. Kallid sõbrad lepivad vist omavahel kokku, et tullakse enamasti ühel ja samal päeval. Hästi palju huvitavaid mõtteid on mõlgutatud.
Ja muidugi, lisaks mõnedele asjadele, mille näitamise aeg pole veel käes, tegin ma veel ühe minikäsitöö, lapse palvel. Ühel päeval saime Kirkele poest 10 sendi eest pisikese koerapesa. Otse loomulikult oli nüüd pisikesele kutsale tarvis madratsit, patja ja tekki. Nii ma nad siis tegingi, miniasjakesed.
